MEDICINES > Antiparasitic products, insecticides and repellents

Dimediumi meespere soovib kõikidele võrratutele daamidele imekaunist naistepäeva! 💐

Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president Julija Abram jagab oma mõtteid olulisel teemal - loomaarstide nappusest. Õhtuleht kirjutas hiljuti, et loomaarstide järjekorrad on veninud pikaks ja veterinaare napib. Kommenteerib Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president Julija Abram.

Täna õpime koos tublide Eesti suurloomaarstidega, kuidas saab suukaudne vedelikteraapia piimalehmi aidata. Vesi on loomade keha peamine koostisosa ning moodustab 60-80% lehmade kehamassist. Vedelikteraapia vähendab ainevahetushaiguste riski ja toetab tõhusalt taastumist. Vedelikteraapiaga saab päästa elusid ja saavutada oluliselt paremad ravitulemused.

Seminar Eesti suurloomaarstile juba sel kolmapäeval Paides! When this happens, it's usually because the owner only shared it with a small group of people, changed who can see it or it's been deleted.

Kaunist Eesti Vabariigi aastapäeva!

Turvalist ja rahulikku Eesti Vabariigi aastapäeva!

Dimediumi pühadeaegsed lahtiolekuajad: 23. veebruaril 8-13 24. veebruaril SULETUD Turvalist ning tervislikku Eesti Vabariigi aastapäeva!

Ümarlaud: Kodumaine kvaliteettoit kaob lettidelt, kui valitsus jätab veterinaarhariduse kuivale Taudiohu vältimiseks, toidujulgeoleku säilitamiseks ning loomade tervise ja heaolu tagamiseks tuleb loomaarstide õppekohti Eesti Maaülikoolis kahekordistada, milleks valitsus peab rahastust suurendama vähemalt 2 miljoni euro võrra aastas, kinnitasid veterinaarmeditsiini esindajad tänasel ümarlaual ning lisasid, et täna tegutsedes näeme mõjusid alles seitsme aasta pärast. „Eesti toit kuulub maailma puhtaimate hulka, kuid me võime selle eelise nii kodu- kui ka eksporditurgudel kaotada, kui piirdume igal aastal vaid 25 loomaarsti tudengi vastuvõtmisega,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda nõukogu esimees Sivar Irval. Koduturule ja ekspordiks saadetava toidu kvaliteeti kinnitav Põllumajandus- ja Toiduamet kaotab peagi suure osa pädevatest töötajatest, sest paljud ameti palgal olevad loomaarstid lähevad vanaduspensionile. Põllumajandus- ja Toiduamet on 100 loomaarstiga valdkonna suurim tööandja. „Meie loomaarstide raudvara pärineb ajast, kui igal aastal võeti vastu 75 loomaarsti üliõpilast, praegu aga tuleb peale kolm korda vähem asjatundjaid,“ tõdes Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi. „Meie suurima murekohana võib nimetada ühtaegu nii loomadel kui ka inimestel levivate haiguste vaos hoidmist, mis osutub võimalikuks üksnes veterinaaride tööga.“ Eesti Maaülikool kaotas võime piisaval arvul loomaarstiks õppijaid vastu võtta kümme aastat tagasi, kui ülikoolidel keelati eestikeelse õppe eest tudengitelt tasu võtta, kuid raha juurde ei antud. „Loomaarsti üliõpilase koht maksab ligi neli korda rohkem kui teistel erialadel – 18 000 eurot aastas, sest peame õpetamiseks ülal pidama nii kliinikut, samuti karja,“ rääkis Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma. „Selleks, et võtta üliõpilasi juurde, vajame lisaks õppejõude kui ka kliiniku töökohti, sest praktiline õpe toimub sageli individuaalselt õppejõu vahetul juhendamisel.“ Mitmed loomaarsti üliõpilased kõrbevad läbi esimesel kahel õpinguaastal, sest loomadega kokkupuutumise asemel peavad nad sukelduma pingutavasse teooria õpingusse. „Üliõpilane pääseb looma juurde alles kolmandal kursusel, mis kahjuks ei vasta paljude noorte ettekujutusele õpingutest,“ selgitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats. Veterinaarmeditsiini ja -hariduse esindajad saatsid täna peaminister Kaja Kallasele avaliku kirja, millega taotletakse valitsuselt valmisolekut suurendada loomaarstiõppele suunatud toetust vähemalt 2 miljoni euro võrra aastas, mille tulemusena on võimalik suurendada eestikeelse veterinaarmeditsiini eriala vastuvõtt kahekordseks ehk 50 üliõpilaseni aastas. Loomaarstiõppe mahtu suurendamata on Eesti loomakasvatus lähitulevikus fakti ees, et seaduse järgi ei suudeta tagada loomade head tervist. Samuti on oht, et levima hakkavad loomataudid. Need kahjustavad lisaks loomadele ka valdkondlikku majandustegevust ja elu nii linnas kui maal. Lisaks võivad vallanduda toidutekkelised haiguspuhangud inimestel (listeeria, salmonelloos, kampülobakterioos jm), mis koormavad meie tervishoiusüsteemi, tööjõu puudumisel ka ettevõtete majandustegevust ning võivad nõuda inimelusid. Kahjuks vähenevad ka lemmikloomaomanike võimalused lemmikloomade kui oma pereliikmete ja oluliste stressimaandajate ravimiseks. COVIDi aeg tõi kaasa nende plahvatusliku kasvu. Eestis on 248 000 veist, neist 173 000 piimaveist, 273 000 siga, 60 000 lammast, 3800 kitse, 12 000 hobust, miljonid kodulinnud, 52 700 mesilasperet, tuhanded kalad kasvatustes, 235 000 koera ja 290 000 kassi lemmikloomadena. Väga arvukas seltskond, kes vajavad igapäevast hoolt ja järelevalvet. Loodusmuuseumis peetud ümarlaual osalesid: Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli rektor Urmas Kirtsi, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Ants Noot, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Sivar Irval, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Toomas Tiirats, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Julija Abram, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president Urmas Põlluaas, Keldrimäe Farmer OÜ juhatuse liige Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irvali sõnul kuulub Eesti maailma puhtaimate hulka, kuid me võime selle eelise nii kodu- kui ka eksporditurgudel kaotada, kui piirdume igal aastal vaid 25 loomaarsti tudengi vastuvõtmisega.

Soovime palju õnne 2022. aasta parimatele karjakasvatajatele: 🐮 Parim piimakarjakasvataja 2022 Leo Hansen, Härjanurme Mõis OÜ 🐮 Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 Airi Külvet, Puutsa talu Põllumajandus Selgusid 2022. aasta parimad karjakasvatajad 22. veebr. 2023 Selgusid 2022. aasta parimad karjakasvatajad. Foto: Pixabay Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. k...

Photos from Dimedium's post

Läinud reedel ja laupäeval toimus juba seitsmendat korda Dimediumi Talvekool! Rõõm on tõdeda, et Talvekooli traditsioon muutub aasta-aastalt üha armastatumaks ja seekordne osalejate arv purustas kõik varasemad rekordid - üheskoos nõutasid teadmisi sadakond loomaarsti-lektorit-dimediumlast. Võimas! Kaks päeva täis põnevaid loenguid, uusi ideid ja suhtlust teadmishimuliste kolleegidega kulgesid linnulennul. Täname südamest nii Talvekooli usinaid õpilasi kui särasilmseid lektoreid! Svetlana Belova David Sargsyan Reelika Kruuda Aleksandr Semjonov Merit Villemson-Kavak Andzela Lehtla Marit Veeber Erilise kummarduse teeme Talvekooli võrratule peaorganisaatorile – Svetlana Belova! Dimediumi Talvekool on suurepärane platvorm Eesti loomaarstide koostöö hoidmiseks ja tõhustamiseks. Talvekoolis jagavad tipptasemel spetsialistid oma parimaid teadmisi ja uusimaid kogemusi, et üheskoos edendada Eesti loomaarstinduse olevikku ja tulevikku. On suur väärtus, kui arstid saavad usalduslikult ja toetavalt nõu ja kogemusi vahetada ega pelga oma igapäevatöös patsiente kolleegi poole edasi suunata. Vaata, kas leiad fotodelt ka enda või oma kalli kolleegi!

See ongi õnn - istuda koos parima sõbraga, vestelda sõnata... Rõõmuküllast sõbrapäeva! ❤️

Dermoscent - Aromacalm

SPECIFIC maius eridieedil koertele

SPECIFIC suutervist toetav maitsev närimiskont koertele

Tere tulemast dimediumlaseks, Tõnu Põlluäär! Tõnu on hariduselt läbi ja lõhki veiste tõuaretuse ekspert: tal on kaks magistridiplomit Eesti Maaülikoolist ning teadmiste täiendamist jätkab ta ka praegu, olles hetkel Maaülikooli Veterinaaria ja Loomakasvatuse Instituudi 3. aasta doktorant. Tõnu 35-aastane töökogemus veiste tõuaretuse alal hõlmab nii farmi juhatamist, lehmapidajate aretusalast konsulteerimist kui aretusühistu juhatuse esimeheks ja liikmeks olemist. Samuti on ta pidanud loenguid Maaülikooli magistriõppuritele. Dimediumis asub Tõnu tööle veiste aretuse projektijuhina. Tema haldusalasse kuuluvad kõik piima- ja lihatõugu veiste aretusega seotud tegevused, alates nõustamisest (aretuseesmärkide seadmine ja pullide valik) kuni genoomselektsiooni spetsiifiliste tegevusteni. Tõnult võib julgelt juhtnööre küsida ka karja analüüsimisel. Uues ametis näeb Tõnu enda jaoks kolme suuremat eesmärki: aretusalaste analüüside tegemine ja nende olulisuse teadvustamine, pika karjääri jooksul kogutud teadmiste jagamine ning genoomselektsiooni toomine aretussüsteemi. Viimane on Tõnule eriti südamelähedane teema: „Geenides on palju olulist infot, mis on farmerile hilisemas perspektiivis tulus. Seetõttu on oluline, et saaks uurida võimalikult noores eas lehmvasikaid, kalkuleerida aretusväärtused, saada teada erinevad geenidefektid, sisestada kogu info programmi ning teha geeniinfost lähtuvalt sobilikud paaridevalikud ja olulised aretusotsused.“ Vabal ajal meeldib Tõnule käia kinos või teatris, tervislikke eluviise harrastab ta looduses jalutades, jalgrattaga sõites või suusatades. Samuti pole Tõnule võõras vanaisa roll – seda saab ta harjutada lausa kolme vahva tüdruku peal! Tere tulemast meie tiimi, Tõnu! Loe artiklit Dimediumi kodulehelt: https://www.dimedium.ee/et/dimediumi-tiimiga-liitus-veiste-touaretuse-spetsialist-tonu-polluaar

Ootame oma meeskonda rõõmsameelset, hoolivat ja koostööaldist TELLIMISKESKUSE SPETSIALISTI, kelle põhiülesanneteks on tellimuste vastuvõtmise korraldamine, telefonimüük, toodete tundmine ja kliendi tagasiside edastamine. Soovime pakkuda oma klientidele nende ootusi ületavat teenindust, mistõttu peaks meie uuel kolleegil olema suurepärane klienditeenindusoskus - kuulamisoskus, kannatlikkus ja selge kommunikatsioonioskus. Meie uus kolleeg on kiire ja nutikas arvutikasutaja ja soe suhtleja. Kasuks tuleb varasem müügitöö- ja kliendisuhete hoidmise kogemus, veterinaaria- või loomakasvatusalane haridus ja vene keele oskus. Pakume Sulle vaheldusrikast tööd meie Tartu kontoris, kaasaegset töökeskkonda ja töövahendeid ning korralikku väljaõpet. Meie kollektiiv on hooliv ja tõeliselt vahva! Tekkis huvi? Loe lähemalt https://www.cvkeskus.ee/tellimiskeskuse-spetsialist-tartus-dimedium-as-835677

Aasta neljandal neljapäeval, 26. jaanuaril toimus juba 26. korda Dimediumi traditsiooniline sümpoosion. Numbrimaagiast pakataval filosofeerimispeol alapealkirjaga FARM 2.0 keskenduti tehnoloogiatele ja juhtimisvõtetele, mis aitavad meie tänastel piimafarmidel areneda kaasaegseks ja kiirelt kohanevaks tulevikufarmiks. Sümpoosioni avasõnades nentis Dimediumi asutajaliige ja kauaaegne nõukogu esimees Kadri Kullman, et Dimediumi taolise ettevõtte asutaja on uhke olla. “See on olnud 30 aastat vägevat sõitu ja seda tänu saalisviibijatele, suur aitäh teile,” tänas Kullman nii kolleege kui kliente jätkuva koostöö ja usalduse eest. Kullmani tänusõnadega ühines ka Dimediumi uus juht Targo Podekrat, kes juhtis tähelepanu Kullmani rollile väärika ajalooga sümpoosioni sünnis: “Tahan tänada Kadrit, et ta sümpoosioni traditsiooni algatas. Ta on ristiemana suutnud seda traditsiooni läbi aastakümnete au sees hoida”. Tõepoolest, Dimediumi sümpoosion on üle elanud kõik ühiskonda mõjutanud tormitulvad ning toonud Eestisse piimakarjakasvatuse tippteadmisi järjekindlalt juba 26 aastat! XXVI sümpoosioni Farm 2.0 raames kogunesid AHHAA teaduskeskuse loengusaali 5 tipptasemel esinejat maailmapraktika tipust ja hulk edumeelseid piimakarjakasvatajaid, et pürgida koos ühise eesmärgi suunas: luua tulevikufarmid, milles on rahulolevad ja terved nii loomad kui inimesed. Filosofeerimispäeva dirigeeris Dimediumi Smart Farmi esindaja Kristjan Reinhold. Sümpoosionil astusid üles: - Dr. Michael Wolf from VES-Artex - Daniela Vasiliu from Alta Genetics - Dr Joe Harner from Source World - Matthew C. Dobbs from HerdVision Vestlusringide järel koguneti pidulike õhtusöögilaudade taha AHHAA keskuse kuppelsaalis. Teaduskeskusele omaselt tehti pearoa kõrvale ka välku ja pauku! Loe lähemalt, millistel teemadel sümpoosionil juttu tehti: https://www.dimedium.ee/et/dimediumi-xxvi-aastasumpoosion-farm-20

Dimediumi uue juhina alustas tööd Targo Podekrat. Podekrat on varasemalt töötanud telekommunikatsiooniettevõttes Tele2 Eesti AS, müügijuhina rahvusvahelisse kontserni kuuluvas äriklientidele suunatud hulgimüügifirmas Würth AS ning juhatajana Eesti kapitalil põhinevas kodumaises põllumajandusmasinaid müüvas ettevõttes Agriland OÜ. Äsja Dimediumi tegevjuhina alustanud Podekrat tõdeb: „On ühtviisi uhke, aga samas ka nõudlikult väljakutsuv alustada tööd 30-aastase ajalooga väärikas ettevõttes. Pika ajalooga Dimedium on olnud läbi aegade suureks toeks Eesti põllumajandusele ja veterinaariale, andes tugeva panuse, et Eestimaa põllud oleksid viljakad, loomad terved ja meie lapselapsed sööksid kodumaist tervislikku toitu.“ „Olen veendunud, et pühendunud ja kompetentsed dimediumlased saavad pakkuda turu parimat klienditeenindust. Üheks olulisemaks fookuseks järgnevatel aastatel on teenuste jätkuv edasiarendamine koos IT lahenduste juurutamisega. Minu enda kogemused klienditeenindussektoris saavad olla siin vaid kasuks.“ Uude ametisse sisseelamise teeb vastse Dimediumi tegevjuhi sõnul hõlpsamaks see, et ettevõtet on aastaid juhitud läbi põhiväärtuste. „Taolisele juhtimisviisile julgen ka mina kõhklusteta alla kirjutada.“ Dimediumi tulevikku vaadates usub Podekrat, et läbi mõtestatud tegevuste, teaduse, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate arengu suudetakse pakkuda klientidele veelgi tõhusamat tuge ning olla neile usaldusväärseim koostööpartner. Loe täispikka artiklit siit: Dimedium on veterinaarravimite, looma-, kalakasvatus- ning lemmikloomatoodete hulgimüüja, kes tegutseb deviisi all TERVE LOOMA NIMEL.

Dimedium