Uudised
Novembri keskel toimus Dimediumi ja Vitalaci veebiseminar, mis keskendus küsimusele, kuidas hoida digitaalse dermatiidi mõju farmi loomade tootlikkusele ja ettevõtte majandustulemustele võimalikult madalal.
Loomaarst ja Vitalaci söötmisnõustaja Amelie Cornillet selgitas, mida nakkushaigus digitaalne dermatiit endast kujutab ja kuidas seda karjas märgata. Samuti tõi ta välja haiguse riskifaktorid ning ennetamise viisid.
Käesoleva suve erakordselt kuumad ilmad on olnud piimatootjatele suur väljakutse. Eesti farmides on piimatoodang langenud keskmiselt 3-6 liitrit lehma kohta päevas ja tekitanud tootjatele suurt majanduslikku kahju. Kaotatud toodangule lisanduvad loomade ravi- ja praakimisega kaasnevad kulud ning stressi negatiivne toime, mis kandub edasi ka järgmistele põlvedele. Kuumastressist tingitud kahju on seega pika mõju ja kalli hinnaga.
Võihape tekib silos klostriidbakterite elutegevuse tagajärjel. Klostriidbakterid võivad rikkuda piima ning langetada silo toitainelist väärtust.
Võihappega silo on toitainevaene sööt
Võihappe moodustumine on energiakulukas protsess. Klostriidid tarbivad silos loomale olulist piimhapet ja suhkrut ning kulutavad seda võihappe moodustamiseks. See tähendab, et loomani jõudes on osa silos olevast energiast juba kadunud.
11. märtsil kutsus Dimediumi veebiseminar “Klostriidide põhjustatud valekäärimine ja selle vältimine silos” ekraanide ette sadakond huvilist. Eelmise aasta siloproovidest lähtuva köitva loenguga astus üles lektor Andres Olt, Eesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumi juhataja.
Kas tootlike ja tervete piimalehmade pidamiseks piisab vaid õhust ja armastusest? Tõenäoliselt on see võrrand siiski mõnevõrra mitmekesisem, kuid värske õhk, hästi ventileeritud ruumid ja tähelepanu loomade suhtes on oluline osa eduka piimakarjapidamise ABC-st.
Juba vanarahvas teadis, et lojuse põhupuudus on nälja ema. Tänapäeva tootmise juures saame seda vanasõna täiendada faktiga, et mikroorganismid, kes juba looduslikult haljasmassis elutsevad, on võimelised kuni 35% silo kuivainest oma elutegevuseks ise ära tarbima. Seetõttu ei jää kogutud haljasmassis olevad toitained põhisööta ja oodatud toodang ja tulu jäävad ettevõttel saamata. Juba tehtud silo tootmiskuludele lisanduvad omakorda kulutused ostusöötadele, asendamaks põhisööda energia ja proteiini puudujääke.
Eesti Rahva Muuseumi inspireerivas keskkonnas aset leidnud Eesti Põllumajanduse Aastanäitus 2020 (EPA) andis meie põllumajandussektori ettevõtjatele juba teist aastat järjest suurepärase võimaluse professionaalseks kohtumiseks. Ka sel aastal täiendas messiala väljapanekut eripalgeline konverentsi- ja seminariprogramm. Dimedium tõi lisaks Smart Farmi uudistele näitusealal külastajateni ka ühe messi populaarsemaid üritusi – paneeldiskussiooni “Ärahellitatud piimalehmad – tulevikufarmi argipäev”. Intrigeeriv pealkiri kutsus suure Teatrisaali kiiresti rahvast täis.
Sõraprobleemid ja lonked on üks piimafarmi suuremaid kuluallikaid, mis mängib looma tootliku eluea pikkuses väga olulist rolli. Sõrgade tervis saab alguse keskkonnast, kus lehm igapäevaselt viibib.
Bioret Agri Magellan isekuivenev aktiivne põrandakate sõnnikukäikudesse ja lüpsiplatsi ootealale on tõeline revolutsioon, mis on pärjatud mitmete auhindadega nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.
Kärbse eluiga on lühike, kuid suvisel perioodil paljuneb ta kiiresti. Emakärbes muneb kuni 150 muna, millest arenevad niiskel sõnnikul vaid mõne tunniga vaglad. Vakladest omakorda saavad täiskasvanud kärbsed vaid 7 päevaga.
Kombineeritud tõrje, mis hävitab nii vastseid, kui ka täiskasvanud kärbseid, võimaldab hoida parasiitide ja haiguste leviku laudas kontrolli all.
Ideaalseks temperatuuriks piimalehmale peetakse 5-15 kraadi. Alates 20 soojakraadist on suure õhuniiskuse korral juba lehmade heaolu häiritud ja algab kuumastress. Eestis, kus keskmine suhteline õhuniiskus on suvel umbes 50-60 %, on kriitiliseks piiriks 25°C. Sellistes tingimustes ei ole loomad enam võimelised tekkiva soojushulgaga iseseisvalt hakkama saama ja nende söömus, toodang ning sigimisnäitajad langevad märgatavalt.
Turvaline valik kõrreliste, liblikõieliste, maisi ja täisteravilja kvaliteetseks sileerimiseks.
SAFESIL keemilise silolisandi ainulaadne patenteeritud koostis põhineb kolmel soolal - naatriumnitrit, kaaliumsorbaat ja naatriumbensoaat.