Ternes

Ternespiim on hädavajalik toit vastsündinud vasikatele, pakkudes vajalikke antikehi, mis aitavad neil välja arendada immuunsüsteemi. Ternespiim sisaldab  sisaldab hormoone ja kasvufaktoreid, mis toetavad nii füüsilist kui ka kognitiivset arengut. Uuringud on näidanud, et vasikad, kes saavad piisavalt ternespiima, on tervemad ja kasvavad kiiremini kui need, kes ei saa piisavalt esmast piima. Lisaks aitab ternespiim vähendada hilisemat haigestumist, parandades seeläbi vasika ellujäämisvõimalusi ja tulevast tootlikkust. Ternespiima tarbimine aitab kaasa ka vasika seedesüsteemi küpsemisele, võimaldades neil tulevikus paremini toitaineid omastada. Seega on ternespiim mitte ainult elupäästev esmane toit, vaid ka pikaajalise tervise ja elujõulisuse alustala vasikatele. Pikemas perspektiivis mõjutab piisav kogus ja kvaliteetsee ternespiima saamine vasika tervist ja produktiivsust terve tema eluea jooksul. 

 

1. Miks on ternese kvaliteeti vaja mõõta?

Enne vasikale esimese ternese jootmist on oluline mõõta ternese kvaliteeti, et tagada vasikale parim võimalik algus. Kvaliteetse ternese tagamine on kriitilise tähtsusega, et vasikas saaks vajaliku immuunkaitse ja terve alguse elule. Kvaliteetse ternese jootmsel on mõju looma edsisele tootlikusele - näiteks esimese laktatsiooni toodangule ja karjaspüsivusele.

Ternese kvaliteedi mõõtmine on vajalik, et:

  • Suurenda vastsündinute ellujäämise võimalust
  • Vähenda võõrutuseelseid haigusi & surma
  • vähenda haiguste ülekandmist
  • Suurenda kasvu & arengut (ADG)
  • Suurenda tootlikkust (seemendusiga, laktatsioon)
  • Paranda tervist

2. Ternese jootmine esimsel elupäeval.

Ternese jootmine esimesel elupäeval on kriitilise tähtsusega, et tagada vasikale vajalikud antikehad ja toitaineid, mis aitavad kaitsta teda haiguste eest ja toetada tervet arengut. Siin on peamised sammud ja soovitused ternese jootmise kohta:

Esimene ternes:

  • Aeg: Vasikas peaks saama esimese ternese 2 tunni jooksul pärast sündi. See on aeg, mil tema seedesüsteem on kõige vastuvõtlikum antikehade imendumisele. Vastsündinud vasika enda  energiavarud on piiratud: 3 tunniks jätkub glükogeeni ja 12 tunniks rasva.  Väliskeskkonnaga kohanemine(kehatemperatuuri reguleerimine) vajab samuti lisaenergiat.
  • Kogus: Esimese söötmise ajal peaks vasikas saama umbes 10% oma kehamassist ternest (näiteks 40 kg vasika puhul 4 liitrit).

Teine söötmine:

  • Aeg: Teine ternese söötmine peaks toimuma 6-8 tunni jooksul pärast sündi.
  • Kogus: Teisel söötmisel on soovitatav anda veel 5 % kehakaalust 2–3 liitrit ternest.

Kvaliteetne ternes:

  • Ternes peaks olema kõrge kvaliteediga (nagu eelnevalt kirjeldatud), mis tähendab, et sellel on kõrge IgG kontsentratsioon ja see on madala bakteriaalse saastatusega.
  • Kvaliteetne ternes = 50g/L IgG (>25% brix, parim  30 brix%)
  • Ternes, mille koliformide arv on alla 100 kolooniaid moodustava ühiku milliliitris (CFU/ml), peetakse üldiselt heaks ja ohutuks jootmiseks.( Vähem kui 100 CFU/ml)

Jootmise tehnika:

  • Pudel või sondeerimine: Vasikale võib ternest anda pudeli kaudu või vajadusel sondeerimise teel. Kui vasikas ei suuda imeda, tuleb kasutada sondi.
  • Temperatuur: Ternes tuleks soojendada kehatemperatuurini (umbes 38–40°C

Hügieen:

  • Puhas varustus: Kõik jootmiseks kasutatavad seadmed (pudelid, lutid, sondid) peavad olema puhtad ja desinfitseeritud, et vältida bakteriaalset saastumist.

Jälgimine:

  • Pärast ternese andmist on oluline jälgida vasika tervislikku seisundit ja veenduda, et ta on aktiivne ja näitab elujõulisi märke.
  • Ternespiima õigeaegne ja õige koguse jootmine on ülioluline vasika immuunsüsteemi ja üldise tervise seisukohalt.

3. Millal on vaja ternest asendada?

Vasikale ternese asendamine võib osutuda vajalikuks mitmel juhul, et tagada talle vajalikud antikehad ja toitaineid. Siin on peamised olukorrad, kus ternest võib olla vaja asendada:

  • Ema ei tooda piisavalt ternest:
    Kui lehm ei tooda piisavalt ternest või üldse ternest, tuleb kasutada terneseasendajat või kvaliteetset külmutatud ternest.
  • Ternes on madala kvaliteediga:
    Kui ternese IgG tase on madal (alla 50 g/l) või kui ternese koliformide või teiste bakterite tase on liiga kõrge, ei sobi see vasikale jootmiseks ja tuleb asendada.
  • Ema on haige või ravil:
    Kui lehm on haige, eriti kui tal on nakkav haigus, või kui ta on saanud antibiootikume või muid ravimeid, võib ternes olla saastunud või madalama kvaliteediga.
    Esimene ternes peab olema haiguste vaba: Salmonella, Paratuberkuloos, Mastiit (Staph. Aureus) Mükoplasma, Leptospiroos, Listerioos.
  • Ternes ei ole saadaval õigeaegselt:
    Kui ternest ei saa koguda ja vasikale joota piisavalt kiiresti (2 tunni jooksul pärast sündi), tuleks kasutada asendajat või külmutatud ternest, et tagada vasikale vajalikud antikehad õigeaegselt.
  • Ternes on saastunud:
    Kui ternes on nähtavalt saastunud, näiteks vere või muu mustusega, ei ole see sobilik jootmiseks ja tuleks asendada.
  • Ternese asendajad:
    Ternese asendajad on spetsiaalsed tooted, mis on loodud selleks, et pakkuda vasikatele vajalikku kogust antikehi ja toitaineid. Kui kasutatakse terneseasendajat, tuleks järgida tootja juhiseid, et tagada õige annus ja manustamisviis.

Soovitused

  • Kasutage kvaliteetset terneseasendajat: Valige tunnustatud tootjate tooted, mis on spetsiaalselt formuleeritud, et pakkuda vasikale piisavat immuunkaitset.
  • Hoidke külmutatud ternest: Külmutatud ja korralikult säilitatud ternes võib olla väga hea alternatiiv värskele ternesele, kui see on kiiresti sulatatud ja õigesti manustatud.
  • Hügieen: Veenduge, et kõik jootmiseks kasutatavad seadmed on puhtad ja desinfitseeritud.
  • Ternes on vasika jaoks kriitilise tähtsusega, mistõttu on oluline tagada, et see oleks kõrge kvaliteediga ja saadaval õigeaegselt. Asendamine on vajalik, kui ternes ei vasta kvaliteedistandarditele või ei ole saadaval õigeaegselt.

4. Millal on vaja ternest rikastada?

Ternese rikastamine võib olla vajalik, et tagada vasikale vajalikud antikehad ja toitaineid. Madal IgG tase: Kui ternespiima immunoglobuliinide (IgG) kontsentratsioon on alla soovitatava taseme (vähem kui 50 g/l), võib olla vaja seda rikastada, et tagada vasikale piisav immuunkaitse.

5. Kuidas ternest hoiustada ja säilitada?

Kogutud ternese töötlemine

  • Kiire jahutamine:
    Ternespiim tuleb kohe pärast kogumist kiiresti jahutada. Parim on ternespiim jahutada temperatuurini alla 4°C võimalikult kiiresti, et vähendada bakterite paljunemist.
  • Säilitamine külmkapis:
    Kui ternes kasutatakse järgmise 24 tunni jooksul, võib seda säilitada külmkapis temperatuuril alla 4°C.
  • Külmutamine:
    Pikemaks säilitamiseks tuleks ternespiim külmutada. Parim on külmutada ternes temperatuuril -18°C või madalamal.
    Kasutage õhukindlaid ja märgistatud konteinereid või kotte, et külmutatud ternes oleks hõlpsasti identifitseeritav ja jälgitav (märgistage kuupäev ja lehma identifitseerimisnumber).
  • Külmutatud ternese hoiustamine:
    Külmutatud ternest võib säilitada kuni 6-12 kuud, säilitades selle kvaliteedi ja toiteväärtuse.

6. Ternese jootmise kontrollpunktid?

Ternese jootmise edukus: