Põhisööda kvaliteet – mida saame õppida eelmise aasta kogemusest?

11. märtsil kutsus Dimediumi veebiseminar “Klostriidide põhjustatud valekäärimine ja selle vältimine silos” ekraanide ette sadakond huvilist. Eelmise aasta siloproovidest lähtuva köitva loenguga astus üles lektor Andres Olt, Eesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumi juhataja.

On selge, et klostriididega saastunud silo põhjustab piimatootmisettevõttele palju probleeme ja majanduslikku kahju. Lektor selgitas, millistes tingimustes ja kuidas klostriidid kile all võihapet toodavad, mida tähendab võihape silos looma tervisele ja kuidas mõjutab see piimatoodangut. Olt juhendas, kuidas võihappe teket silodes ennetada ja kuidas tulla toime olukorras, kui võihape on silodes juba olemas.

Silo hügieeninäitajaid parandavad meetmed

Maaülikoolis läbi viidud katsete põhjal joonistus selgelt välja, et kvaliteetse ning looma tervisele ohutu silo tootmisel on kiire rohumassi närvutamine siloteo ülioluline osa. Lisaks täheldati silokindlustuslisandite positiivset mõju silo hügieeninäitajatele. Silokindlustuslisandeid kasutades saab ka närvutatud silos paremate hügieeninäitajatega täiesti võihappevabad silod ja kui mingil põhjusel ei ole närvutamist tehtud, aitab silokindluslisandi kasutamine silo rikenemisest päästa. 

Heade hügieeninäitajatega väärtusliku põhisööda eelised: 

  • Parem söömus
  • Toitainete parem omastatavus
  • Suurem piimatoodang
  • Tervemad loomad
  • Paremad sigivusnäitajad

 

Klostriidid põhjustavad loomadele tõsiseid haigusi, nagu näiteks ketoos ja laminiit 

Võihapet tootvad bakterid – klostriidid, on anaeroobsed ning elavad silohoidlates ja silorullides kile all. Klostriididele soodsates tingimustes (märg, soe, pH-tase üle 4,2) toodetakse koguaeg võihapet juurde. Seetõttu tuleb võimalusel märjemad ja saastunud või muul moel võihappelise käärimise riskiga silod võimalikult ruttu peale valmistamist ära sööta.  

Võihappe maksimaalne lubatud päevane kogus piimalehmadele on 50 grammi. Selleks, et seda kogust mitte ületada,  tuleb vajadusel võihappelist silo teiste silodega segada. Kinnisloomadele ning värskelt poeginud loomadele tuleb võihappelise silo söötmist vältida. Juustupiima tootmises on oluline, et klostriidide väga püsivad eluvormid, eosed, ei satuks müügipiima, kuna juustu valmistamisel aktiveerudes rikuvad need juustu fermentatsiooniprotsessi. 
 

Võihappelise käärimise ennetamiseks tuleb valida tingimustele ja rohumassile vastav silokindlustuslisand ning doseerida seda vastavalt juhendile

Vähem kui 25% KA sisaldusega haljasmassi puhul soovitas Olt alati keemilise silokindluslisandi kasutamist. Lisaks rõhutas lektor silokindluslisandi väga täpse doseerimise olulisust, et saada oodatud tulemus ka võihappelist käärimist soodustavate tegurite puhul (madal kuivaine sisaldus, kõrge puhverdusvõime, madal suhkrute sisaldus, sõnniku/mullaga saastumine, vanad taimeosad jne).

Keemilised lisandid võivad põhineda kas hapetel või sooladel. Hapete puhul on peamine toimeaine sipelghape ning soolade puhul toimivad klostriididesse naatriumnitritit sisaldavad tooted. 

Naatriumnitriti reageerimisel kokkupuutel taimerakkudega tekib lämmastikgaas. Lämmastikgaas kandub silos hästi laiali ning hävitab võihapet tekitavad bakterid. Seevastu hapete doseerimise puhul tõi Olt välja ühtlase doseerimise olulisuse silomassis.

Sooladel põhinev silokindlustuslisand Safesil Challenge sisaldab naatriumnitritit, hoides märjas ja saastunud silos ära võihappelise käärimise.

Doseerides 2 liitrit haljasmassi kohta, tekib juba teisel sileerimispäeval piisavalt palju lämmastikgaase halva mikrofloora hävitamiseks, häirimata samas piimhappebakterite elutegevust.  

Loe lähemalt Safesil Challenge'i kohta SIIT.
 

Hape või sool?

  1. Hape toimib sama hästi kui sool ainult juhul, kui seda on doseeritud piisavalt. Selleks, et happed tagaksid täielikult klostriidide elutegevuse seiskumise ning väldiksid sileerimisel kuivaine säilimise sama hästi, kui soolad, tuleb  neid doseerida 4-5 liitrit 1 tonni haljasmassi kohta (võrdluseks Safesili doos: 2-3 liitrit 1 tonni haljasmassi kohta).
  2. Et hape tagaks pH languse kogu haljasmassis ühtlaselt, tuleb seda ka ühtlaselt doseerida. Soolades olev toimeaine naatriumnitrit tekitab lämmastikgaasi, mis gaasina levib ning jaguneb juba 2 l doseerimise puhul ühtlaselt sileeruvas massis laiali ning hävitab klostriide.
  3. Happed alandavad sileeritavas massis pH-taset, mis küll pärsib klostriidide elutegevust, kuid ei hävita neid. Naatriumnitrit hävitab klostriidid ja lisaks ka klostriidide püsivad eluvormid – eosed, mis tekitavad kahju nt juustutööstuses.
  4. Happed ei taga kuivaine kadude vältimist siloaugu avamisel ning söötmise ajal. 
  5. Hape lõhub masinaid. On leitud, et orgaanilised soolad pigem kaitsevad neid.
  6. Hape on inimestele ohtlik. Orgaanilised soolad on ka meie toiduainetes leiduvad ühendid ja meile ohutud.
  7. Panustades Safesil Challenge konservanti saab  ettevõte sarnase summa eest ja väiksema kulunormi puhul  rohkem kasu, kui happega võimalik.

 

Dimedium on sild maailmapraktika tipust Eesti piimafarmidesse. Pakume jätkusuutlikke lahendusi, et ka meie lastelaste laual oleks kodumaine ja tervislik toit.

 

Võta minuga ühendust ja aitan teil leida väärtusliku põhisööda tagamiseks teie vajadustele kõige paremini vastava lahenduse.

 

Helen Link
508 8304 | helen.link@dimedium.ee

 

 

 

Safesil Challenge on märja ja saastunud rohumassi puhul kõige kuluefektiivsem silokonservant