Juba vanarahvas teadis, et lojuse põhupuudus on nälja ema. Tänapäeva tootmise juures saame seda vanasõna täiendada faktiga, et mikroorganismid, kes juba looduslikult haljasmassis elutsevad, on võimelised kuni 35% silo kuivainest oma elutegevuseks ise ära tarbima. Seetõttu ei jää kogutud haljasmassis olevad toitained põhisööta ja oodatud toodang ja tulu jäävad ettevõttel saamata. Juba tehtud silo tootmiskuludele lisanduvad omakorda kulutused ostusöötadele, asendamaks põhisööda energia ja proteiini puudujääke.

Selleks et teada saada, kuidas on lood veiste heaoluga, on teadlased ise valmis end lehma lamamisasemele pikali viskama ja kontrollima, kuidas seal tunne on.

Looma heaolu ei ole vaid sööt, vesi ja ase. Mida mugavam on lehmal, seda vähem on tal stressi, seda tervem ja produktiivsem ta on, mis kokkuvõttes tõstab ettevõtte kasumlikkust.

Eesti Rahva Muuseumi inspireerivas keskkonnas aset leidnud Eesti Põllumajanduse Aastanäitus 2020 (EPA) andis meie põllumajandussektori ettevõtjatele juba teist aastat järjest suurepärase võimaluse professionaalseks kohtumiseks. Ka sel aastal täiendas messiala väljapanekut eripalgeline konverentsi- ja seminariprogramm. Dimedium tõi lisaks Smart Farmi uudistele näitusealal külastajateni ka ühe messi populaarsemaid üritusi – paneeldiskussiooni “Ärahellitatud piimalehmad – tulevikufarmi argipäev”. Intrigeeriv pealkiri kutsus suure Teatrisaali kiiresti rahvast täis.