Teatavasti on igal riigil aretusväärtuste hindamisel baasaastad, mille valik on aretustegevuses määrava tähtsusega. USA-s muutub baas iga viie aasta järel ning nüüdseks baasaastaks on 2020. aastal sündinud lehmad. Baasiuuenduse käsitluses vaatasime, mis täpsemalt muutus ja mida see tähendab karjade võrdlemisel, pullivalikul ja trendide tõlgendamisel. Keskenduti ka uutele aretustunnustele (nt MUI, REI, lüpsikiirus, poegimistunnused).
Oluline on meeles pidada, et eelmist ja praegust baasi ei võrrelda omavahel otse. Kuigi numbriliselt võib näida, et midagi “langes”, ei ole see märk geneetilisest halvenemisest. Vastupidi: 2020. a sündinud lehmad on geneetiliselt võimekamad kui varasemad põlvkonnad ja järgmiste põlvkondade geneetiline areng on jätkuvalt tagatud. Seepärast tuleb farmis seada selged aretuseesmärgid, mõõta neid ajas ja valida sobivaimad pullid järgmise põlvkonna isadeks. Baasiuuendus nihutab küll skaalat, kuid paremusjärjestused (kes on kellest parem) sisuliselt ei muutu. Seega peegeldab baasiuuendus populatsiooni geneetilist arengut ega tähenda aretusväärtuste halvenemist. Oluline, et hindamised oleksid ajas võrreldavad ja otsused korrektsed.
Erinevatel maadel on baasi ja hindamise korraldus erinev: USA-l 5-aastane uuendus, Eestis 2016…2020 sündinud lehmad, Hollandis ja Kanadas on iga-aastane lähenemine, Saksamaal libisev skaala. Eri teed viivad sama eesmärgini: näidata geneetilise edenemise tempot. Farmeri jaoks tähendab see, et pärast baasiuuendust tuleb vaadata suhtelisi positsioone ja trende, mitte ehmuda absoluutarvude muutusest.
Teise teemana arutasime, miks genoomselektsioon on oluline, milline on Dimediumi karjade koondpilt ning kuidas suurest andmehulgast teha lihtsad ja täpsed karjatasandi otsused, vältides üle- või alatõlgendamist. Täna on projektiga liitunud 27 jõudluskontrolli all olevat karja kokku umbes 15 000 lehmaga ning 2025. aastal koguti neist märkimisväärne hulk geeniproove. Oleme saanud hea ülevaate meie karjade geneetilisest tasemest.
Genoomi andmete lugemise fookuses ei pea olema karjade omavahelisel võrdlemine, vaid karjasiseste valikute tegemine konkreetsete emasloomade andmete põhjal. Genoominfo abil ei hinnata mullika isa, vaid mullikat ennast - kinnistame tehtud valikud ja keskendume tulevikule. Geeniuuring on pikk ja järjepidev töö. Tänavu kogutud andmete põhjal saame hinnangud anda alles mõne aasta pärast. Seekord analüüsisime seniste andmete põhjal meie karjade, tõugude ja kasutatud pullide geneetilist võimekust ning arutasime, kuidas seda infot praktiliselt rakendada.
Kokkuvõttes ei seisne genoomselektsiooni jõud ainult numbrite tundmises, vaid oskamises infot otsusteks tõlkida. Dimediumi taastootmise tiim on valmis kliente sel teel igakülgselt abistama. Genoomselektsioon viib karja uuele tasemele - kasuta see võimalus ära! Võta julgelt ühendust, räägime teemad koos selgeks ja hakkame emasloomi uurima! Sageli usaldame oma taju või harjumust, kuid otsused peavad tuginema faktidele ja teadusele.
Aitäh kõigile seminaridest osavõtjatele – jätkame koos teed tulusa tulevikulehma suunas!
