Kuidas geneetika ettevõtte kasuks tööle panna

12.03.2016
Loomakasvatus

Maikuus väisas Eestit Alta Genetics’i globaalse tootearenduse analüütik Gerbrand van Burgsteden Hollandist, kes vahendas Alta Eesti taastootmisprogrammi raames korraldatud Eesti piimakarjakasvatajatele suunatud koolitustel geneetikaekspertide kogemusi ja teadmisi laiast maailmast.  Tagamaks Eesti piimafarmide edu selle keeruka valdkonna juhtimisel loodi 2012. aastal Alta Eesti taastootmisprogramm.

Maikuus väisas Eestit Alta Genetics’i globaalse tootearenduse analüütik Gerbrand van Burgsteden Hollandist, kes vahendas Alta Eesti taastootmisprogrammi raames korraldatud Eesti piimakarjakasvatajatele suunatud koolitustel geneetikaekspertide kogemusi ja teadmisi laiast maailmast.  Tagamaks Eesti piimafarmide edu selle keeruka valdkonna juhtimisel loodi 2012. aastal Alta Eesti taastootmisprogramm.

Alta Eesti taastootmisprogrammi eesmärgid on:
- holsteini tõugu lehmade geneetilise potentsiaali suurendamine;
- piimafarmide taastootmisefektiivsuse tõstmine.

Alta Genetics  on maailma juhtivaim kõrgekvaliteedilise aretusmaterjali tarnija, kelle tegevus põhineb usaldusväärsel geneetika ja tootlikkuse analüüsil. Gerbrand van Burgsteden, kes omab teadusmagistri kraadi geneetikas ja tõuaretuses, on Alta Genetics organisatsioonis töötanud juba 14 aastat ning alates 2007. a töötab ta Alta Genetics’is globaalse tootearenduse analüütikuna. 

Oma koolitustel andis  Gerbrand van Burgsteden ülevaate geneetikast ja teadusalastest võimalustest, mida nad oma töös kasutavad – luues üldpildi genoomikast ja selgitades kui tähtis on iga piimafarmi jaoks geneetika ja aretus ning õige aretuseesmärgi püstitamine. Lisaks jagas ta farmeritele  ohtralt nõuandeid, kuidas geneetika oma ettevõtte kasuks maksimaalselt tööle panna. Karja taastootmine on piimafarmi keskpunkt. Ühtlasi on madal taastootmisefektiivsus peamiseks takistuseks piimafarmide majandusliku edu saavutamisel üle maailma.

Milles peitub geneetika võim aretuse jaoks?

Seda saab selgitada järgneva valemi abil: Fenotüüp = genotüüp + keskkond

  • Milles fenotüüp hõlmab mõõdet konkreetsele lehmale (näitajad, mida saame konkreetse lehma puhul mõõta - näiteks lehma jõudlus ja välimus).
  • Genotüüp on mõõdet mõjutavate geneetiliste tegurite summa.
  • Keskkond on kõik lehma ümbritsevad tegurid, mis mõjutavad looma jõudlust (alustades hoonest lõpetades kliimaga), karja geograafiline asukoht, aastaaeg, vanus, laktatsiooninumber jm tegurid.

Kui keskkondlikke tegureid saame farmis muuta, siis geneetika on valdkond, kus muutused kanduvad põlvkonnast põlvkonda. DNA antakse edasi põlvkonniti ning järeltulijatele ja järgnevatele põlvkondadele antakse edasi nii hea kui halb DNA. Geneetika eesmärk on leida alati parima geenikombinatsiooniga loom, et võimaldada aretuse läbi järeltulijatele ja järgnevatele põlvkondadele anda edasi tema häid omadusi ehk rohkem head DNA-d. 

Iga farmeri jaoks on kõige suurem küsimus, et kuidas oma kõige väärtuslikumaid loomi farmis tuvastada, kuna need väärtused pole silmaga nähtavad.  Kui varem tuli konkreetse looma hindamiseks aluseks võtta kogu info nii tema ema kui isa kohta, siis alates 2009. a on maailmas kasutusel uus allikas – lisaväärtusena lisandus genoomiline informatsioon, mille aluseks on DNA (vereproov või karvaproov), mille põhjal laboris looma DNA-kood lahti pakitakse. Gerbrand van Burgsteden selgitas,  kuidas võimaldab geneetika saada tänapäeval infot juba paarinädalase pulli kohta. Tänu sellele võidavad farmid oluliselt aega ja raha. Antud tehnoloogiat kasutatakse lisaks veistele ka kanade, sigade ja teiste loomaliikide puhul.  Kui enne 2009. a saime hinnata looma ainult väljaspoolt (hinnates erinevate aretusväärtuste põhjal – välimik, jõudlusnäitajad), siis nüüd saame vaadata looma sisse, mis annab meile väärtuslikku lisainfot. Arvestades tehnoloogiate kiiret arengut ja fakti, et genoomika on tänapäeval nii suureks abiks, saame mõne aja pärast kindlasti veelgi täpsemat informatsiooni.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt muutis ka pullide valiku meetodit Alta Genetics´is, mille tulemusena tõi Gerbrand van Burgsteden välja genoomika tugeva mõju:  suurenenud on nii informatsiooni usaldusväärtus kui valiku intensiivsus, samas vähenenud pullide vanus (suur ajaline võit).  
 

Kuidas tagada oma karjas geneetilist progressi?

  • Teil on vaja teada valiku intensiivsust, täpsust ja variatsiooni
  • Lisaks ka generatsiooni intervalli ehk kui kiiresti te oma karjas loomi vahetate

Alta Holsteini aretusprogrammi pullide valiku aluseks on TPI-indeks. TPI-indeks on ülemaailmselt kasutatav indeks, mis koosneb 3 osast (tootmine, tervis ja tüüp). Kuid Alta on oma programmis antud  indeksi ülesehitust veidi korrigeerinud. Nimelt keskenduvad nad toodangule (kuna see toob piimafarmile raha sisse) ja loomade tervisele (sellega vähendatakse ettevõtte kulusid).  Suurt tähelepanu pööratakse poegimiskergusele.

 

Milline on esimene samm geneetika eduka rakendamiseni teie karjas?

  • Soovitud fenotüübi aretamiseks on oluline paika panna selged aretuseesmärgid  
  • Sageli on keeruline eesmärki enda jaoks paika panna – küsimuste korral olete oodatud ühendust võtma Alta Eesti taastootmisprogrammi aretusekspert Kätlin Saavaniga, kes pakub teile professionaalset aretusalast nõustamist
  • Kuna igal farmil on oma probleemid ja näitajad, mis on neile olulisemad, siis tuleb analüüsida, kuidas saavutada võimalikult suur efektiivsus uue põlvkonna loomisel.
  • Oluline on koostada geneetiline plaan ja paika panna strateegia.
  • Hinnake pidevalt oma liikumist püstitatud eesmärkide suunas. Oma plaanile kindlaks jäädes liigute te alati õiges suunas ja jõuate ka tulemusteni.
     

Kuidas valida oma karja jaoks õiged pullid?

  • Kui valite pullid oma väärtuste järgi, mis on vastavuses teie eesmärgiga, siis saavutate ka oma aretuseesmärgi.
  • Pullide valik on mitmeetapiline.
  • Hajutage riske – kui alustate oma karjas aretusprogrammiga, siis ärge pange kõiki panuseid ühele pullile, vaid valige oma programmi erinevaid pulle.
  • Oluline on leida teie farmi jaoks parimad pullid.

 

Kokkuvõtteks

Oma taastootmisalase koolituse Eesti piimakarjakasvatajatele võttis Gerbrand van Burgsteden kokku järgnevate punktidega:

  • Genoomika on põnev ja see toimib.
  • Genoompullidel on kõrgem aretusväärtus kui tütarde järgi hinnatud pullidel.
  • Progressiivsed aretusprogrammid on genoomilise selektsiooni võimaluse tekkimisel täielikult muutunud.
  • Geneetilise progressi arvestamine annab hindamatut lisaväärtust. Oma aretuseesmärkide saavutamiseks vajab iga piimafarm tugevat, kindlate eesmärkidega aretusprogrammi.
  • Pange paika strateegia, kaardistage riskid ja viige oma karja geneetiline areng ja jõudlus maksimumini.