Uudised

Ideaalseks temperatuuriks piimalehmale peetakse 5-15 kraadi. Alates 20 soojakraadist on suure õhuniiskuse korral juba lehmade heaolu häiritud ja algab kuumastress. Eestis, kus keskmine suhteline õhuniiskus on suvel umbes 50-60 %, on kriitiliseks piiriks 25°C. Sellistes tingimustes ei ole loomad enam võimelised tekkiva soojushulgaga iseseisvalt hakkama saama ja nende söömus, toodang ning sigimisnäitajad langevad märgatavalt.

Turvaline valik kõrreliste, liblikõieliste, maisi ja täisteravilja kvaliteetseks sileerimiseks.

SAFESIL keemilise silolisandi ainulaadne patenteeritud koostis põhineb kolmel soolal - naatriumnitrit, kaaliumsorbaat ja naatriumbensoaat.

Dimediumi partnerite sekka on lisandunud tipptasemel tootja Bioret Agri Prantsusmaalt. Bioret Agri on keskkonnahoidu väärtustav pereettevõte, kes pakub teaduspõhiseid tõhusaid lahendusi lehmade heaolu parandamiseks. 

Kuigi eelkõige on Bioret Agrit ülemaailmselt tuntud kui kvaliteetsete kummist aseme- ja põrandakatete tootja, tutvustame esimese tootena Eestis naturaalsest töötlemata kummist LEHMAKRATSI.

Kolmapäeval, 6. mail toimus Dimediumi ja Trouw Nutritioni jätkuveebinar „LifeStart - innovatsioon vasikate söötmises“. LifeStart on loomulik mehhanism, mis järgib loomupärase toitumise kõrgeimat taset (intensiivne piima joomine), valmistades ette oluliselt suurema piimatoodanguga terve lehma.

5. mail viis Dimediumi väikeloomatoodete spetsialist Inga Liis läbi veebiseminari probiootikumide rollist seedetrakti ja immuunsüsteemi tervise toetamisel. Inga rääkis, miks on soolestiku tervis oluline ning kuidas võib igapäevane probiootikum koera tervist toetada. Lisaks tõi ta välja mitme probiootikumi samaaegse kasutamise eelised ning selgitas düsbioosi ohjamise olulisust. 

Tänapäevased uuringud näitavad, et mikrobioota kontrolli all hoidmine on üldise tervise säilitamise seisukohalt ülimalt tähtis. 

Kuidas toota piima kasumlikumalt, säästa tööjõukulu, aega ja looma tervist - see on väljakutse igale piimatootjale. 29. aprillil toimus Dimediumi veebiseminar, mille viisid läbi Dimediumi Targa farmi projektijuht Sven Saal ja Alta Geneticsi esindaja Anneke Talsma.

Kui vaatate mistahes lehma kaarti DairyComp’is või muus karjahaldusprogrammis, näete 4-sündmuse lehma puhul laktatsiooni vältel vaid 4 peamist sündmust:

1. FRESH – äsjapoeginud
2. BRED – seemendatud
3. PREG – tiineks tunnistatud
4. DRY – kinnijätmine

Selleks, et saada head piimatoodangut, peame tagama, et vasikas saaks eluks tugeva stardi. Start ei tähenda pelgalt piimapulbrit või startersööta, vaid kõigi nende tegevuste summat, mis me oma vasikatega kahel esimesel elukuul ette võtame. 

Tänases ebakindlas olukorras on loomulik, et luubi alla lähevad kõik kulud. Enne kärpimist tasub oma valikud aga hoolega läbi mõelda. Kuigi vasikapidamine on teema, mis ei too kohest tulu, on selge, et kasumlikuks tootmiseks 2 aasta pärast ei ole mõistlik selles täna järeleandmisi teha. 

Täna, 15. aprillil toimus Dimediumi ja Alta veebinaride triloogia kolmas loeng. Kui oma varasemates veebinarides oli juttu geneetilistest plaanidest üldisemalt ja sellest, kuidas genoomika geneetilist progressi mõjutab, siis seekord arutles lektor Anneke Talsma (Alta Genetics Inc) selle üle, kuidas strateegilise plaani rakendamine geneetilist progressi toetab ja millised tööriistad on olemas, et aidata langetada parimaid otsuseid.

Täna, 9. aprillil toimus Dimediumi veebiseminar “Piimalehma tootliku eluea pikendamine”. Lektor Jack van Mensvoort (Topro Animal Health, Holland) selgitas, et piimafarmi kestliku toimimise eelduseks on jätkusuutlik tootmine. Jätkusuutliku tootmise juures on aga väga oluline piimalehmade eluea pikendamine. Tänapäeva moodsates piimatootmise riikides on keskmine piimalehm produktiivne kolm laktatsiooni. Piimalehmade eluea pikendamisega võib piimatootmissektor astuda suure sammu jätkusuutlikkuse, kasumlikkuse ja sotsiaalse heakskiidu suunas. 

EELISED

Eile, 8. aprillil toimus Alta ja Dimediumi veebiseminar “Genoomika ja tulevik”. Lektor Anneke Talsma asemel viis veebinari läbi Dimediumi aretusspetsialist Kätlin Saavan, kes selgitas kuulajatele, mis on genoomika ja kuidas see toimib. 

Koe-, karva- või vereproovist eraldatakse DNA, mille analüüsimisel ennustatakse kindlate tunnuste alusel looma jõudlust.

3. aprillil toimus Dimediumi ja Alta veebiseminar „Kuidas koostada head aretusplaani?“ Lektor Anneke Talsma (Alta Genetics Inc.) alustas veebiloengut kuulajate kaasamisega, tundes huvi, kuidas ja mille alusel Eesti piimafarmides pulle valitakse. Suurem osa publikust kinnitas, et lähtub pullide valikul oma aretusrõhkudest.