Uudised
Käesoleva suve erakordselt kuumad ilmad on olnud piimatootjatele suur väljakutse. Eesti farmides on piimatoodang langenud keskmiselt 3-6 liitrit lehma kohta päevas ja tekitanud tootjatele suurt majanduslikku kahju. Kaotatud toodangule lisanduvad loomade ravi- ja praakimisega kaasnevad kulud ning stressi negatiivne toime, mis kandub edasi ka järgmistele põlvedele. Kuumastressist tingitud kahju on seega pika mõju ja kalli hinnaga.
Turvaliseks kohtumiseks lükkasime oma juubelisümpoosioni edasi sumedasse augustikuusse. Suurepärane seltskond ja meeleolukas programm saavad kokku vabas õhus, õitsvas ja lõhnavas Tartu Botaanikaaias.
Maailm muutub, traditsioonid jäävad!
Livia Ränkson
Turundusjuht
Võihape tekib silos klostriidbakterite elutegevuse tagajärjel. Klostriidbakterid võivad rikkuda piima ning langetada silo toitainelist väärtust.
Võihappega silo on toitainevaene sööt
Võihappe moodustumine on energiakulukas protsess. Klostriidid tarbivad silos loomale olulist piimhapet ja suhkrut ning kulutavad seda võihappe moodustamiseks. See tähendab, et loomani jõudes on osa silos olevast energiast juba kadunud.
Rohetiiger on hoolivaid Eesti ettevõtteid ühendav koostööplatvorm, mis on alustanud teekonda keskkonnateadliku majandusmudeli väljatöötamisel. Rohetiigri eesmärk on saavutada ühiskondlik pööre, mis saab toimuda ainult siis, kui ühiste ambitsioonide ja huvidega inimesed koonduvad, et kasvatada mõjuvõimu ja tuua ühiskonnas esile muutused jätkusuutlikuma majanduse ja keskkonnasäästlikkuse suunas.
11. märtsil kutsus Dimediumi veebiseminar “Klostriidide põhjustatud valekäärimine ja selle vältimine silos” ekraanide ette sadakond huvilist. Eelmise aasta siloproovidest lähtuva köitva loenguga astus üles lektor Andres Olt, Eesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumi juhataja.
Kas tootlike ja tervete piimalehmade pidamiseks piisab vaid õhust ja armastusest? Tõenäoliselt on see võrrand siiski mõnevõrra mitmekesisem, kuid värske õhk, hästi ventileeritud ruumid ja tähelepanu loomade suhtes on oluline osa eduka piimakarjapidamise ABC-st.
Täna on aasta neljas neljapäev, mil esimesest Dimediumi sümpoosionist möödub veerand sajandit. Jah, just täna oleksime oma vanas harjumuspärases maailmas kogunenud kallistava ja rõõmsa sülemina tähistama Dimediumi 25. juubelisümpoosionit!
Esimest korda sümpoosioni ajaloos nihutame piire ja lükkame toimumise edasi, aasta 24. neljapäevale, sooja ja päikselisse juunikuu päeva. Suvine juubelisümpoosion võimaldab meil koguneda mõnes looduskaunis Eestimaa paigas, nautides inspireerivat hommikukonjakit, fantastilist seltskonda ja meeleolukat programmi värskes õhus.
Juba vanarahvas teadis, et lojuse põhupuudus on nälja ema. Tänapäeva tootmise juures saame seda vanasõna täiendada faktiga, et mikroorganismid, kes juba looduslikult haljasmassis elutsevad, on võimelised kuni 35% silo kuivainest oma elutegevuseks ise ära tarbima. Seetõttu ei jää kogutud haljasmassis olevad toitained põhisööta ja oodatud toodang ja tulu jäävad ettevõttel saamata. Juba tehtud silo tootmiskuludele lisanduvad omakorda kulutused ostusöötadele, asendamaks põhisööda energia ja proteiini puudujääke.
Selleks et teada saada, kuidas on lood veiste heaoluga, on teadlased ise valmis end lehma lamamisasemele pikali viskama ja kontrollima, kuidas seal tunne on.
Looma heaolu ei ole vaid sööt, vesi ja ase. Mida mugavam on lehmal, seda vähem on tal stressi, seda tervem ja produktiivsem ta on, mis kokkuvõttes tõstab ettevõtte kasumlikkust.
Veterinaarmeditsiin 2020 konverentsi teisel päeval kuulutati 10. korda välja Dimediumi Missioonipreemia.
Missioonipreemia antakse üks kord aastas inimesele, teole või organisatsioonile, kes on korda saatnud midagi väljapaistvat looma tervise või veterinaaria arendamisel Terve looma nimel.
Kui üldjuhul on auhind läinud loomaarstile, siis sel aastal sai auhinnatud teadus ja haiguste ennetamine läbi looma heaolu. Dimediumi 10. Missioonipreemia laureaadid on Eesti Maaülikooli söötmisteaduse dotsent Marko Kass ja Eesti Maaülikooli professor David Arney.
Eesti Rahva Muuseumi inspireerivas keskkonnas aset leidnud Eesti Põllumajanduse Aastanäitus 2020 (EPA) andis meie põllumajandussektori ettevõtjatele juba teist aastat järjest suurepärase võimaluse professionaalseks kohtumiseks. Ka sel aastal täiendas messiala väljapanekut eripalgeline konverentsi- ja seminariprogramm. Dimedium tõi lisaks Smart Farmi uudistele näitusealal külastajateni ka ühe messi populaarsemaid üritusi – paneeldiskussiooni “Ärahellitatud piimalehmad – tulevikufarmi argipäev”. Intrigeeriv pealkiri kutsus suure Teatrisaali kiiresti rahvast täis.
Sõraprobleemid ja lonked on üks piimafarmi suuremaid kuluallikaid, mis mängib looma tootliku eluea pikkuses väga olulist rolli. Sõrgade tervis saab alguse keskkonnast, kus lehm igapäevaselt viibib.
Bioret Agri Magellan isekuivenev aktiivne põrandakate sõnnikukäikudesse ja lüpsiplatsi ootealale on tõeline revolutsioon, mis on pärjatud mitmete auhindadega nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.
