Uudised
Augustikuu viimasel nädalavahetusel toimus Eesti Maaülikoolis juba teist aastat järjest EMÜ & Dimediumi Suvekool. Suvekool annab praktiseerivatele loomaarstidele suurepärase võimaluse koguneda tuttavasse Maaülikooli oma oskusi ja teadmisi täiendama, aga ka armsate kolleegidega kohtuma ja kogemusi vahetama. Sel aastal koosnes kahepäevane Suvekool viiest õpimoodulist: stomatoloogia I & II, anestesioloogia, erakorraline meditsiin ja eksootilised loomad.
Sel aastal kogunesid Eesti piimakarjakasvatajad Dimediumi XXV juubelisümpoosionile erilisel ajal. Kui tavaliselt tullakse kokku aasta neljandal neljapäeval, siis tänavu arutleti Eesti piimanduse mineviku, oleviku ja tuleviku üle suvises augustiõhus. Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva eelõhtul toimunud sümpoosionil lahati mitmeid olulisi teemasid: milline oli meie elu ja toidulaud 25 aastat tagasi? Mida tähendab heaolu piimafarmis? Millised ootused on tarbijal?
Paljude suurte ja väikeste rõõmuks toimus ka sel aastal Avatud talude päev, järjekorras juba seitsmes. 24. ja 25. juulil tervitasid külalisi 277 talu üle Eesti, tutvuda sai nii suurte veisefarmide kui väiksemate käsitöötaludega. Sealhulgas said julgemad külastajad ka lustlike talledega puksida ja ablastele kanadele teri pakkuda!
Käesoleva suve erakordselt kuumad ilmad on olnud piimatootjatele suur väljakutse. Eesti farmides on piimatoodang langenud keskmiselt 3-6 liitrit lehma kohta päevas ja tekitanud tootjatele suurt majanduslikku kahju. Kaotatud toodangule lisanduvad loomade ravi- ja praakimisega kaasnevad kulud ning stressi negatiivne toime, mis kandub edasi ka järgmistele põlvedele. Kuumastressist tingitud kahju on seega pika mõju ja kalli hinnaga.
Turvaliseks kohtumiseks lükkasime oma juubelisümpoosioni edasi sumedasse augustikuusse. Suurepärane seltskond ja meeleolukas programm saavad kokku vabas õhus, õitsvas ja lõhnavas suvises Tartus.
Maailm muutub, traditsioonid jäävad!
Livia Ränkson
Turundusjuht
Võihape tekib silos klostriidbakterite elutegevuse tagajärjel. Klostriidbakterid võivad rikkuda piima ning langetada silo toitainelist väärtust.
Võihappega silo on toitainevaene sööt
Võihappe moodustumine on energiakulukas protsess. Klostriidid tarbivad silos loomale olulist piimhapet ja suhkrut ning kulutavad seda võihappe moodustamiseks. See tähendab, et loomani jõudes on osa silos olevast energiast juba kadunud.
Rohetiiger on hoolivaid Eesti ettevõtteid ühendav koostööplatvorm, mis on alustanud teekonda keskkonnateadliku majandusmudeli väljatöötamisel. Rohetiigri eesmärk on saavutada ühiskondlik pööre, mis saab toimuda ainult siis, kui ühiste ambitsioonide ja huvidega inimesed koonduvad, et kasvatada mõjuvõimu ja tuua ühiskonnas esile muutused jätkusuutlikuma majanduse ja keskkonnasäästlikkuse suunas.
11. märtsil kutsus Dimediumi veebiseminar “Klostriidide põhjustatud valekäärimine ja selle vältimine silos” ekraanide ette sadakond huvilist. Eelmise aasta siloproovidest lähtuva köitva loenguga astus üles lektor Andres Olt, Eesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumi juhataja.
Kas tootlike ja tervete piimalehmade pidamiseks piisab vaid õhust ja armastusest? Tõenäoliselt on see võrrand siiski mõnevõrra mitmekesisem, kuid värske õhk, hästi ventileeritud ruumid ja tähelepanu loomade suhtes on oluline osa eduka piimakarjapidamise ABC-st.
Täna on aasta neljas neljapäev, mil esimesest Dimediumi sümpoosionist möödub veerand sajandit. Jah, just täna oleksime oma vanas harjumuspärases maailmas kogunenud kallistava ja rõõmsa sülemina tähistama Dimediumi 25. juubelisümpoosionit!
Esimest korda sümpoosioni ajaloos nihutame piire ja lükkame toimumise edasi, aasta 24. neljapäevale, sooja ja päikselisse juunikuu päeva. Suvine juubelisümpoosion võimaldab meil koguneda mõnes looduskaunis Eestimaa paigas, nautides inspireerivat hommikukonjakit, fantastilist seltskonda ja meeleolukat programmi värskes õhus.
Juba vanarahvas teadis, et lojuse põhupuudus on nälja ema. Tänapäeva tootmise juures saame seda vanasõna täiendada faktiga, et mikroorganismid, kes juba looduslikult haljasmassis elutsevad, on võimelised kuni 35% silo kuivainest oma elutegevuseks ise ära tarbima. Seetõttu ei jää kogutud haljasmassis olevad toitained põhisööta ja oodatud toodang ja tulu jäävad ettevõttel saamata. Juba tehtud silo tootmiskuludele lisanduvad omakorda kulutused ostusöötadele, asendamaks põhisööda energia ja proteiini puudujääke.
Selleks et teada saada, kuidas on lood veiste heaoluga, on teadlased ise valmis end lehma lamamisasemele pikali viskama ja kontrollima, kuidas seal tunne on.
Looma heaolu ei ole vaid sööt, vesi ja ase. Mida mugavam on lehmal, seda vähem on tal stressi, seda tervem ja produktiivsem ta on, mis kokkuvõttes tõstab ettevõtte kasumlikkust.