Paneeldiskussioon: Ärahellitatud piimalehmad - tulevikufarmi argipäev

Eesti Rahva Muuseumi inspireerivas keskkonnas aset leidnud Eesti Põllumajanduse Aastanäitus 2020 (EPA) andis meie põllumajandussektori ettevõtjatele juba teist aastat järjest suurepärase võimaluse professionaalseks kohtumiseks. Ka sel aastal täiendas messiala väljapanekut eripalgeline konverentsi- ja seminariprogramm. Dimedium tõi lisaks Smart Farmi uudistele näitusealal külastajateni ka ühe messi populaarsemaid üritusi – paneeldiskussiooni “Ärahellitatud piimalehmad – tulevikufarmi argipäev”. Intrigeeriv pealkiri kutsus suure Teatrisaali kiiresti rahvast täis. Lisaks jälgis koduste ekraanide tagant diskussiooni otseülekannet veel sadakond huvilist. Piimalehmade heaoluteemalisse arutellu olid kutsutud erinevaid vaatenurki lahti mõtestama tuntud arvamusliidrid Eesti põllumajandusvaldkonnast, sealhulgas Margus Muld, Kaisa Velström, Tõnis Jairus ja Märt Riisenberg. Telesilla vahendusel osales arutelus ka veiste heaolutoodete lipulaeva Bioret Agri esindaja Elena Bakina. Vestlust ohjas ja suunas karismaatiline Kadri Kullman. 

Kuidas mõjutab lüpsilehmade heaolu piimatoodangut ja selle kvaliteeti? On selle kohta üldse tõenduspõhist materjali ja miks peaks see meile oluline olema? 

Need küsimused ja usk, et igal loomal peab olema hea ja mugav, ajendasid Dimediumit 2014. aastal pöörduma teadus-arenduskeskuse Bio CC poole, kes omakorda kaasas Eesti Maaülikooli teadlased ja ettevõtluspartnerid. Koos viidi läbi neli aastat kestnud piimakarja looma heaolu-alane uuring. Dimediumi nõukogu esimehe, Kadri Kullmani sõnul on tulemused üsna ettearvatavad: ”Loomulikult on heaolu lehmade tervisele hea. Aga peab paika ka meie ütlus, et ainult terve loom suudab tasuvalt toota.” 

Eesti Maaülikooli söötmisteaduse dotsent Marko Kass tõi uuringu tulemustest esile kolm kõige olulisemat järeldust: 

  • Vesi – see on oluline iga elusorganismi puhul. Veepuudusest on põhjustatud mitmed probleemid. Pange rohkem jootepinda, puhastage neid regulaarselt, veetarbimisest sõltub ka piimatoodang. 
     
  • Longe – väga ebameeldiv tunne loomale, mistõttu minimeerib lehm oma liikumist, nii sööma kui jooma. Kui lehm peaks käima vähemalt 12 korda söödalaual siis lonkega isend käib poole vähem. Igal korral söödaküna juures süüakse 3-2 kg kuivainet. Kuivaine tähendab aga toitaineid, mida on vaja piima tootmiseks. Seega kontrollige oma lehmade jalgu ja tehke nad korda. 
     
  • Looma ja inimese suhe ehk stockmanship. Kui personal ei võta lehma kui võrdset, siis loom ei usalda inimest. Loe: ta kardab. Ent me teame, mida tähendab meie elus usalduse puudumine. Seega mõelge alati mitu käiku ette. Arvestage, et loom ei liigu nii nagu sina tahad. Andke talle aega, ärge kasuta abivahendeid, ärge kasutage kõrget häält.

Lüpsilehmade heaolu suurendamine on olulisel kohal ka piimandussektori arengukava 2030 seisukohalt. Arengukavas seisab ühe eesmärgina piima tarneahelas loodava lisaväärtuse suurenemine 30% ulatuses. Kullman sõnab: „Sellisel määral vanas tarneahelas midagi suurendada – tegemist pole ju uue tööstusharuga – on päris palju. Aga 10 aastat on ka pikk aeg. Rakendatakse loomade tervisele ja heaolule suunatud karja tervise programme; juurutatakse riskijuhtimiskava (tootmisriskid, tururiskid ja bioturvalisus) ja võetakse kasutusele innovaatilised sh digitaallahendused pidamiskeskkonna, loomade heaolu, söötade kvaliteedi ja loomade söötmise parendamiseks, jälgitavuse ja tootlikkuse suurendamiseks. Selge on see, et me peame kaasaja, see tähendab kogu IT-lahenduse farmi viima ja suutma mõelda, kui hästi loom ennast tunneb“.

Sellega, et heaolu ja lehma hellitamine parandab ja suurendab tootlikkust, nõustus ka 750 piimalehma heaolu eest seisva Kehtna Mõis OÜ omanikeringi kuuluv Märt Riisenberg: „2009. aastal ehitasime uue vasikalauda. See tehnoloogia mõjus loomadele ülihästi. Kui enne seda oli aastane suremus 6 kuu vanustel vasikatel kohati isegi 30%, siis nüüd on see aastate lõikes 4-6%, mis on enam-vähem normaalne. Selle aja jooksul on meie loomade arv muutunud, piimatoodang lehmade kohta kasvanud. Me ei ole aga piimatoodangut primaarseks pidanud. Kui terveid lehmi on karjas rohkem ja nad võimaldavad müüa üle 98,5% lehmadelt lüpstud piima, siis muutub see tegevus majanduslikult mõttekamaks.“ 

Just noorloomade eest hoolitsemist peab üheks edu võtmeks ka Sadala Piima tegevjuht Tõnis Jairus: „Väga lihtsad asjad – anna vasikale piisavalt juua ja sa näed, kuidas kohe kulud kukuvad. Me ei tohiks öelda, et ei see piimapulber on kallis või et te annate seda liiga palju. Tegelikult on väga lihtne – loom sööb väikesest peale kõhu täis ja hiljem püsib terve.“ Lisaks toob Jairus välja, et alahinnata ei tohiks väikeseid muutusi, kui pole näiteks võimalusi suuri teha. Pikendada aega, mis loom veedab süües, puhates ja sotsialiseerudes. Väikesed rutiinimuudatused, millel on looma heaolule suur mõju. 

Ettenägelikkuse ja ennetuse olulisust rõhutas ka Vaklak OÜ veterinaar Kaisa Velström, kes tõi diskussiooni hea perspektiivi oma kogemustest Inglismaal töötatud aja põhjal: „Aastatega näen ka oma kolleegide töö pealt, et üha rohkem soovivad arstid asetada rõhku just ennetusele. Ehk töö rõhuasetus individuaalselt loomalt lükkub järjest enam grupi ja farmi tasandile. Me näeme, võib-olla küll mitte nii kiiresti kui me sooviks, aga lehmade heaolu läheb aina paremaks nii suurtes kui väikestes farmides. Inglismaal on ka piima kvaliteet ja selle müügiedu seotud looma heaoluga. Kokkuostjad kehtestavad oma farmidele teatavad  tingimused. Hinna määrab muuhulgas ka piima valgu ja rasvasisaldus. Palju on viimasel ajal hakatud  rõhku panema ka sellele, mis on lonkeprotsent, mastiidiprotsent, tavaravimised ja operatsioonid – neid jälgitakse päris pingsalt.“ Siinkohal on oluline mainida, et ettenägelikkus on ka antibiootikumide sihipärane kasutamine. Laiapõhjaline antibiootikumiravi on pikas plaanis looma heaolu ja piima kvaliteeti kahjustav. Terviseprobleem tuleks täpselt lokaliseerida ning võimaliku vähima sekkumisega efektiivselt kõrvaldada. 

Seda, et loomade heaolu tähtsus aina suureneb ja et see koosneb paljudest erinevatest aspektidest, millest ühtegi ei tohiks unarusse jätta, paneb südamele ka Eesti põllumajanduse üks tuntumaid tippjuhte Margus Muld: „Looma heaolu saab alguse juba põllu pealt. Mis kvaliteediga on rohumass, maisisilo, põhk või hein. Sööda kvaliteet ja  söödaratsioon, samuti see, millises hoones loom on. Kuidas me looma eest hoolitseme – kas me oleme talle piisavalt süüa andnud. Kas me oleme teda õigel ajal vaktsineerinud ja parasiite tõrjunud.“ 

Looma vahetu elukeskkonna parandamisele ja heaolu tõstmisele on suunatud ka Prantsuse ettevõtte Bioret Agri  tegevus. Nende esindaja Elena Bakina tõi longete ja digitaalse dermatiidi olulise vähendamise näitena esile Magellani põrandakatted, mis võimaldavad kokkuvõttes säästa veterinaarkulusid, suurendada loomade karjaspüsimist ja tõsta piimatoodangut. "Mattidel on väikesed 3 mm sügavused vaod. Neist omakorda voolab roe ja uriin suurematesse 10 mm vagudesse ning spetsiaalne kummist sõrmedega skreeper lükkab need tühjaks. Tänu sellele püsivad sõrad kuivad ja bakterid ei saa sõrgade juures levida. Uurimustulemused kinnitavad, et juba kuue kuu jooksul alates Magellani mattide kasutuselevõtust vähenevad nii digitaalne dermatiit, tallahaavandid kui ka Mortellaro. Lisaks paraneb loomade heaolu – loomad saavad vabalt liikuda ja tänu sellele paraneb inna avastamine.“

Tõnis Jairus: "Tootjad täna püüdlevadki selle poole, et lehm oleks terve, toodaks piima - oleks kasumlik. Sellepärast me tahamegi, et tal oleks hea. Me tahame teda täna ära hellitada ja hoida teda väga hästi väga pikka aega."

Pöörates tähelepanu looma heaolule, on loom rahulolevam ja tervem. Rahulolev ja terve loom on tootlikum. Kuidas mõjutab heaolu aga piima koostist, vajab veel lisauuringuid, millega Dimedium ja Eesti Maaülikool ka jätkavad. 

Eesti Rahva Muuseumi Teatrisaalis toimunud paneeldiskussiooni „Ärahellitatud piimalehmad – tulevikufarmi argipäev“, saate järele vaadata SIIT.

 

Ainult terve loom suudab tasuvalt toota