Suurloomaarstile

11. märtsil kutsus Dimediumi veebiseminar “Klostriidide põhjustatud valekäärimine ja selle vältimine silos” ekraanide ette sadakond huvilist. Eelmise aasta siloproovidest lähtuva köitva loenguga astus üles lektor Andres Olt, Eesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumi juhataja.

Kas tootlike ja tervete piimalehmade pidamiseks piisab vaid õhust ja armastusest? Tõenäoliselt on see võrrand siiski mõnevõrra mitmekesisem, kuid värske õhk, hästi ventileeritud ruumid ja tähelepanu loomade suhtes on oluline osa eduka piimakarjapidamise ABC-st. 

Juba vanarahvas teadis, et lojuse põhupuudus on nälja ema. Tänapäeva tootmise juures saame seda vanasõna täiendada faktiga, et mikroorganismid, kes juba looduslikult haljasmassis elutsevad, on võimelised kuni 35% silo kuivainest oma elutegevuseks ise ära tarbima. Seetõttu ei jää kogutud haljasmassis olevad toitained põhisööta ja oodatud toodang ja tulu jäävad ettevõttel saamata. Juba tehtud silo tootmiskuludele lisanduvad omakorda kulutused ostusöötadele, asendamaks põhisööda energia ja proteiini puudujääke.

Eesti Rahva Muuseumi inspireerivas keskkonnas aset leidnud Eesti Põllumajanduse Aastanäitus 2020 (EPA) andis meie põllumajandussektori ettevõtjatele juba teist aastat järjest suurepärase võimaluse professionaalseks kohtumiseks. Ka sel aastal täiendas messiala väljapanekut eripalgeline konverentsi- ja seminariprogramm. Dimedium tõi lisaks Smart Farmi uudistele näitusealal külastajateni ka ühe messi populaarsemaid üritusi – paneeldiskussiooni “Ärahellitatud piimalehmad – tulevikufarmi argipäev”. Intrigeeriv pealkiri kutsus suure Teatrisaali kiiresti rahvast täis.