Uudised
24. mail kogunesid ligi 60 loomaarsti, seemendustehnikut ja farmijuhatajat üle Eesti Trofee jahimajas maalilise Pedja jõe kaldal Dimediumi Alta seminarile.
Efektiivsest taastootmisest ja sellest, mil määral see farmi kasumit mõjutab, kutsusime huvilistele rääkima Anneke Talsma (Alta Genetics).
Selle hooaja Taimekasvatuse Talvekooli viimane osa oli pühendatud orgaanilisele väetamisele. Sõna said nii praktikud, orgaaniliste väetiste tootjad kui külvikute spetsialistid.
Pärast hommikukohvi rääkisid Tarmo Jõemägi ja Priidu Adrijan Väderstadi uudistest algavaks põlluhooajaks ja peatusid pikemalt väetisekülvikutel. Saime teada, kuidas reguleerida külvikuid Fertikali külvamiseks ning millised on vedelväetise muldaviimise nipid.
Looma vanus sõltub looma suurusest. Väikseid koeri loetakse eakaks alates kaheksandast eluaastast, keskmisi seitsmendast, suuri kuuendast ning ülisuuri juba viiendast eluaastast. Kasside puhul peetakse eakaks 8-aastaseid ja vanemaid karvapalle. Seda on oluline teada, kuna vanemad loomad vajavad noorematega võrreldes mõnevõrra teistsugust hoolitsust.
Auväärne põllumees!
Selle hooaja Taimekasvatuse Talvekooli viimane osa on pühendatud orgaanilisele väetamisele. Sõna saavad nii praktikud, orgaaniliste väetiste tootjad kui külvikute spetsialistid.
Nagu tark põllumees teab, ei asenda taimekasvatuses sõnnikut miski. Orgaaniline väetis tõmbab mulla käima, töötab mitu aastat ja annab rikkalikku saagilisa!
Talvekool toimub EMÜ Metsamajas (Kreutzwaldi 5) 2. korruse auditooriumis A13.
Taimekasvatuse Talvekooli neljas osa toimus 16. jaanuaril EMÜ Metsamajas ja pakkus teadmisi ligemale 50 põllumehele. Põhiettekande pidasid Leedu taimekasvatusteadlased.
Päeva alustas Amazone ja Krone tootejuht, suurepäraste erialaste teadmistega kaasahaarav esineja Jaanus Põldmaa Jatiinast. Tema ettekanne näitas, kui oluline on õige pihusti valik sõltuvalt taimekultuurist ja kasvufaasist ning millised on edu kindlustavad tehnilised lahendused lehe- ja vedelväetiste kasutamisel.
Kirbud ja puugid on tüütud parasiidid, kes kannavad nii lemmikutele kui inimestele edasi ohtlikke haigusi.
Eestis leidub peamiselt kahte liiki puuke – võsapuuk ja laanepuuk. Eriti rohkelt on meil puuke suve esimesel poolel, kuid nad muutuvad aktiivseks juba siis, kui temperatuur küündib 6-7 kraadini. Eestis tegutsevad puugid seega soojemate talvede puhul praktiliselt aastaringselt. Kuna kõrge niiskustase suurendab puukide arvukust, on neid rohkem ka näiteks pärast vihmast suve.
9.-11 veebruaril toimus Tallinnas armastatud loomaarsti Svetlana Belova eestvedamisel Dimediumi Talvekool - kolmepäevane interaktiivne õppeprogramm, mis tõi kokku teadmishimulised loomaarstid üle Eesti.
Kolmel päeval jagasid oma kogemusi ja nõuandeid Ranno Viitmaa, Andžela Lehtla, Merle Toom, Aleksandr Semjonov, Merit Villemson-Kavak, Kadri Kääramees, Ingrid Hang, Liisi Kulasalu ja Svetlana Belova.
Taimekasvatuse Talvekooli kolmandas osas, mis toimus 26. jaanuaril koos Dimediumi XXI aastasümpoosioniga ERMis, oli koos ligemale 80 põllumeest. Seekord ootame taas rohket osavõttu, sest lektoriteks on mitmed nimekad taimekasvatusteadlased Leedust. Talvekool toimub paljudele tuttavas EMÜ Metsamajas 2. korruse auditooriumis A 13.
Dimediumi rahva sügaval südame põhjas on siiras soov, et ka meie lapselapsed sööksid kodumaist tervislikku toitu. Olenemata linnarahva võõrandumisest, võimul olevast valitsusest, maailma suurte tujudest ja jõust, on Eestimaa kestlikkuse kõige tugevam alustala meie endi toodetud päristoit. Et see jääb kestma, näitas ka meie 21 aastat kestnud aastasümpoosionite traditsioon.
Miks vajavad koera käpad talvisel ajal rohkem hoolt?
- Keskküttest tingitud kuiv õhk kuivatab nahka.
- Teedele puistatud sool on väga tugev dehüdreerija. Kui sool jääb peale jalutamist käppadele, tekitab see lõhesid, põletikku ja sügelust. Lisaks tekitab lõhedesse sattunud sool koerale põletavat valu. Sool ei paista tee peal välja, mistõttu on see risk sageli tugevalt alahinnatud.
põletik -> koer lakub ja näkitseb -> põletik ↑↑
Loomaarst Anu Poopuu ja koeraomanik Triin Nõges juhtisid 10. jaanuaril Terevisiooni otse-eetris tähelepanu märkidele, mis aitavad ära tunda, kas lemmikloomal on probleeme mäluga ning kas teda võib ähvardada Alzheimeri tõbi.