Uudised
Jaanuari keskel toimus Dimediumi ümarlaud loomaarstidele "Lehmade ja mullikate sigimist parandavate meetodite kasutamine". Piirkondlikke ümarlaudu korraldatakse talvel ja kevadel üle kogu Eesti.
Loomaarst Ulrika Tuppits (VetPoint OÜ) annab ülevaate sigimishäiretest, tutvustab uuenenud lahendusi sünkroniseerimisskeemides ning annab näpunäiteid selle kohta, kuidas valida just oma farmi jaoks sobivaim skeem. Lisaks saavad kuulajad ideid, mida võiks veel proovida, kui lehma tiinestumine tundub võimatu.
Taimekasvatuse Talvekooli kolmas osa on pühendatud leheväetiste ja taimekaitsevahendite ohutule ja keskkonnasõbralikule kasutamisele.
Päeva avab tuntud teadusmees Jaanus Siim ETKIst, kes on pikka aega läbi viinud põllumajanduskultuuride põldkatseid ja korraldanud efektiivse agrotehnoloogia alaseid uuringuid.
Eesti kõige praktilisem täiendõpe loomaarstidele ja tudengitele toimub 8.-10. veebruaril Meriton Conference & SPA hotellis Tallinnas. Interaktiivsed loengupäevad tuginevad suures osas kliiniliste juhtumite arutelul. Soodushinnaga registreerimine kestab veel vaid aasta lõpuni! Lisainfo ja registreerumine SIIN.
Kadi-Mari, Sabiine omanik:
Kokkuvõttes toimis Calmex Sabiine puhul väga hästi, aitas vähendada ärevust ja ära hoida kontrolli all ilutulestikuga kaasnevat paanikat.
Sellel aastal olen kindel, et aastavahetus möödub Sabiine jaoks muretumalt kui eelmisel aastal!
Eelmisel kooliaastal saime viiel korral pakkuda teadmisi rohkem kui sajale edukast põllupidamisest huvitatud taimekasvatajale. Ka sel hooajal toome teieni uudiseid ja kogemusi maailmapraktika tipust, mida vahendavad põllutehnika spetsialistid Tatolist, Taurest, Jatiinast ja Intracist. Taimekaitsevahendite maailmast kuulete uudiseid Syngenta, Bayeri ja Berner Eesti asjatundjatelt ning põnevast bakterimaailmast räägib Baltchemi esindaja. Talvekooli esinejate seas on ka hulgaliselt teadlasi ETKi-st ja Eesti Maaülikoolist ning tugevaid praktikuid teie hulgast.
Oktoobri esimesel nädalal oli Eesti loomaarstidel ja -kasvatajatel külaline maailmapraktika tipust – Hollandi loomaarst, lektor ja üks Cow Signals® kontseptsiooni loojatest Joep Driessen. Tema külaskäiku toetasid Maaelu arengukava ja Euroopa Liit.
Karvakasv sõltub erinevatest faktorist, millest olulisimad on toitumine, terviseprobleemid ja pärilikkus, kirjutab www.specific.ee.
Kui loomal on tuhm, elutu, katkev ja/või väljalangev karv, tuleks esmalt välistada tõsisemad terviseprobleemid, nagu siseparasiidid või neeru- ja kilpnäärmehaigused. Esmalt peaks kindlasti loomaga käima tervisekontrollis. Kevadise ning sügisese karvaajamisperioodi jooksul võib kasukas tunduda samuti tuhmim, kuid vana karva ära kammimisel peaks uus karv olema sile ja läikiv.
Lüpsikarjade pidamistingimused, aretusmaterjal ja kaadrite otsustavus on viinud Eesti piimatootmistaseme tänaseks Euroopa tipptegijate hulka. Lisame loetellu piimakarja põhisööda kvaliteedi – olulise piimatootmise taset määrava komponendi, millega oleme viimasel kümnendil teinud olulise arenguhüppe.
Silotootmise eelarve on „püha lehm“
Juba kolmandat korda toimunud üle-eestilisel avatud talude päeval püstitati külastusrekord! Oma uksed avasid külastajatele 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet, kus registreeriti kokku 120 000 külastust!
Dimediumlasi võis sel päiksepaistelisel päeval kohata 13 talus. Mõned pildikesed toredast päevast:
Kõige rohkem munevad kanad siis, kui neile söötmise ajal laulda!
Mitmes Eesti farmis kasutatakse tänavu uudset Šveitsis välja töötatud kärbsetõrjevahendit, mida raputatakse otse sõnnikusse.
Kui tavapäraselt sumisevad loomalautades suviti kärbsed, siis näiteks Kaiu LT OÜ farmid on kärbestest priid. Kaiu LT OÜ juhataja Margus Muld, kes juhib Trigon Agris kolme piimafarmi, selgitas Maalehele, et sel aastal kasutavad nad esimest korda uudset kärbsetõrjevahendit Hokoex. Uutmoodi peletatakse kärbseid nii Raplamaal Kaiu farmis kui ka Kärla Põllumajandusühistu laudas Saaremaal.