Anfisco leheväetistel on potentsiaali ka maasika- ja aiaviljakasvatuses

22.02.2016
Taimekasvatus

Jõgeva katsekeskuses tehti katseid, kus võrreldi graanulväetiste ja Anfisco leheväetistega väetamist. 

Seekord kirjeldame katseid, mis viidi läbi koostöös maasika- ja tomatikasvatajatega.

Aran PM OÜ oli esimene marjakasvatusettevõte, mis koostööd Anfiscoga alustas ja kasutas spetsiaalselt nende jaoks koostatud väetamisprogramme nii avamaal kui kasvuhoone-tüüpi tunnelites. Katse toimus Lõuna-Eestis koostoos Aran PM-i juhataja Paavo Otsusega, kes kasvatab maasikaid avamaal (9,5 ha) ja kiletunnelites (0,35 ha). 

Jõgeva katsekeskuses tehti katseid, kus võrreldi graanulväetiste ja Anfisco leheväetistega väetamist. 

Seekord kirjeldame katseid, mis viidi läbi koostöös maasika- ja tomatikasvatajatega.

Aran PM OÜ oli esimene marjakasvatusettevõte, mis koostööd Anfiscoga alustas ja kasutas spetsiaalselt nende jaoks koostatud väetamisprogramme nii avamaal kui kasvuhoone-tüüpi tunnelites. Katse toimus Lõuna-Eestis koostoos Aran PM-i juhataja Paavo Otsusega, kes kasvatab maasikaid avamaal (9,5 ha) ja kiletunnelites (0,35 ha). 

Katsete eesmärk 
Katsete eesmärk oli uute ja alternatiivsete väetiste kasutamine Eesti maasikaistanduses vastavalt taime makrotoitainete (lämmastik, fosfor, kaalium, magneesium, väävel ja kaltsium), mikrotoitainete (raud, boor, tsink, vask, mangaan, molübdeen) ja aminohapete vajaduseks, et saavutada kõrgem realiseeritav saak ning parem marja kvaliteet.
Põhiliseks eesmärgiks seati viljade arvu suurendamine taime kohta ja seda vilja massi kompromiseerimata.
Katse käigus külastasid Anfisco spetsialistid korduvalt põldu ning andsid vaatlusanalüüsi ja testide tulemuste põhjal soovitusi.

Väetamismeetodid ja lähenemine
Maasikad ja köögiviljad tarbivad rohkelt kõiki toitaineid ning on mullastiku ja ilmastikutingimuste suhtes väga tundlikud. Maasikataimedel moodustub suurem osa juurestikust kevadel ja sügisel ning nad on kuni pinnase külmumiseni väga aktiivsed. Kuna juured on taime toitumise juures kõige olulisem osa, pidime keskenduma nende toitmisele õiges faasis ja pakkuma optimaalse koostisega väetist. Väetiste manustamisel lähtusime taime vajadustest, kasutades koeanalüüse ja mullaproove ning jälgides lehti ja vilju.

Hoolimata sellest, et Aran PM ei saanud katse käigus kasutada tervet kasvuhooaega, sest katsetega alustati alles mai lõpus ja  terve aasta analüüsi ei saanud korralikult teha, oli Paavo Otsuse arvamus saadud tulemuste ja tulevikuväljavaadete suhtes positiivne: „Võin öelda, et üldiselt olen meie koostööga rahul, aga õppida on veel palju ning heade tulemuste saamiseks ei piisa reeglina ühest aastast, vaid see on pikaajalise protsessi ja katsetuste tulem. Positiivne oli see, et Anfisco meeskond reageeris alati väga kiiresti ja süvenes igas taime kasvu ja arengu faasis väga põhjalikult detailidesse. Katsetasime ja proovisime uusi meetodeid, mille mõned lähenemised olid Eesti jaoks veidi ebatavalised. Samuti suurendasime oluliselt leheväetise osakaalu, millega taimed saavad toitaineid kiiremini kätte. Tulemuseks oli see, et parima saagi sain põllult, kus kasutasin Anfisco väetisi ja see oli 10% suurem kui kontrollpõllul, kus ei kasutatud Anfisco väetisi.
Lisaks on teise saagiaasta taimede tulemus 2014. aastaga võrreldes suurenenud keskmiselt 8%. Esimese saagiaasta taimede tulem oli kehvem kui 2014, mis oli põhjustatud vihmakahjustustest, mille tõttu ei saavutanud uued istandused kahjuks maksimaalset potentsiaali. Vihmakahjustuste vältimiseks investeerime sel aastal suures mahus katmiakala tootmisse, mis eeldab natuke teistsugust väetiseplaani kui avamaal.

Katsed tomati ja kurgiga
Esimesi katsetusi Anfisco leheväetistega tehti eelmisel suvel ka Eesti ühes suuremas köögiviljade kasvataja aktsiaselts Sagro tomati ja kurgi katmikaladel ja kartulil avamaal. Kuna suvi oli taimede kasvuks üldiselt soodne, ei tulnud Anfisco väetiste kasutegur väga hästi esile. Samuti segas katse korrektset läbiviimist tehniline probleem katmikalal. Sagro tootmisjuht Madis Kahu on siiski optimistlik ja lubab Anfisco katsetega jätkata ka algaval aiandushooajal. „Põllumees on konservatiivne ega kiirusta uute asjadega kohe kaasa minema. Kui aga uuendused ennast tõestavad, oleme alati valmis neid rakendama,“ leidis hr Kahu.