Dimediumi Taimekasvatuse Talvekooli avaüritus oli suurejooneline

27.11.2016
Taimekasvatus

Taimekasvatuse Talvekooli esimene osa tõi kokku pea 60 põllumeest üle Eesti.

Päeva avas üle 20 aasta Eesti põllumeestele kvaliteetseid traktoreid, kombaine ja põllumajandusseadmeid vahendava firma Tatoli projektijuht Urmas Oja, kes esitles Horshi külvikuid ja granuleeritud, vedel- ja starterväetiste kasutamise võimalusi.

Taimekasvatuse Talvekooli esimene osa tõi kokku pea 60 põllumeest üle Eesti.

Päeva avas üle 20 aasta Eesti põllumeestele kvaliteetseid traktoreid, kombaine ja põllumajandusseadmeid vahendava firma Tatoli projektijuht Urmas Oja, kes esitles Horshi külvikuid ja granuleeritud, vedel- ja starterväetiste kasutamise võimalusi.

Ennelõunases ettekandes tutvustasid Bayer OÜ esindajad Janne Ehte-Tammiste ja Madis Vaher fungitsiidi Ascra Xpro, Xpro perekonna teisi haigustõrjevahendeid ning maisi herbitsiidi Maister Power. Lisaks kaunviljade ja rapsi taimekaitse tutvustamisele said kuulajad hea ülevaate Bayeri möödunud hooaja tähelepanekutest ja kogemustest.

Päeva kolmas esineja, ETKI direktori Mati Koppel, jagas nõuandeid biostimulaatorite ja leheväetiste kasutamiseks ning rääkis 2016. aastal Jõgeval tervaviljadega tehtud katsete tulemustest.

Küsitluslehtede põhjal tehtud kokkuvõtted näitavad, et leheväetisi kasutab oma põldude väetamiseks kogu külvipinnal 37% vastanutest, 22% väetab leheväetistega poole põllumaast ja 33% alla kolmandiku. Leheväetisi pole katsetanud veel vaid 7% vastanutest. Pisut enam kasutatakse mineraalseid leheväetisi võrreldes kelaaditud vormidega, kuid enamasti on kasutatatud mõlemaid väetisetüüpe.

Sõnnikuga väetamisega on nagu on — kellel on loomad, kasutab seda igal aastal, kuid on ka neid kelle põllud „pole sõnnikut näinud alates 1939. aastast.“

Negatiivseid kogemusi taimekaitsevahendite ja leheväetiste segamisel ei ole saanud 2/3 vastanutest, kuid kolmandik on täheldanud selliseid kõrvalmõjusid, nagu halb segunemine või lahustuvus, tekkinud sade või vaht ning taimede kolletumine või kõrvetus. Samas vastab küsimusele „Kas vaatate taimekaitsevahendi ja leheväetise segamisel toodete pH-d?“ 60% vastanutest eitavalt, kuid just seal võibki peituda negatiivse kogemuse võti.

Üldkokkuvõttes jäid kuulajad Talvekooliga rahule. Ka ilmne ruumikitsikus ei olnud probleemiks, vaid nagu üks osalejatest kirjutas: „Meeldis see, et väike ruum ei lasknud mõttel uitama minna nagu suurtes auditooriumites.“ Siiski plaanime detsembri Talvekooliks leida avarama ruumi, nii et kõigil oleks mugavam olla.

 

Täname osalejaid ja kohtumiseni Talvekooli järgmises osas 15. detsembril!

 

Dimediumi nimel

Olev Sõro

Dimediumi taimekasvatuse grupi juht