Kas tegemata töö, lollus või sihikindel maaelu hävitamine – tõstatab küsimuse Dimedium ASi nõukogu esimees Kadri Kullman.
Kui maja põleb, siis ei saa seda kustutamata jätta, sest parasjagu oli plaanis kinno minna. Liiga ekstreeme näide? Mõtleme aga nii, et leegi tekkimisel piisab kustutamiseks klaasist veest, hetke hilinemisel aitab ämbrist veest, aga sellega hiljaks jäämisel tuleb ehitada uus maja.
Põllumeeste mure peale, et ilma riigipoolsete toetusteta hävib suur osa Eesti piimakarjast, teatas maaeluminister Urmas Kruuse, et järgmise aasta eelarve on alles läbirääkimisel, selleks aastaks aga riigiabi tootjatele planeeritud pole. Ehk siis klaasiga ei viitsi jamada, ämbrit justkui polegi, loodame, et keegi hiljem ehitab uue maja. Otsustamatusega saab väga palju kurja teha.
Kui kaua püsiks ettevõte, mille juht turu tingimuste muutumisel, eelarves näpuga rida ajades, niimoodi mõtleks?
Lugupeetud Eesti Valitsus, loomakasvatuse väljasuremine on PÄRIS probleem ja see teema on Eestile väga oluline. Minu tänased küsimused ja ettepanekud suunan ministritele, kes rahvast usinasti teenima on kutsutud ja seatud:
Sotsiaalkaitseminister, sinu põhiülesanne valitsuse kodulehe avalehe järgi on tagada inimeste majanduslik ja sotsiaalne toimetulek ning heaolu. Kas ka maapiirkondades? Kas sa tead, et piimatootjate arv on vähenenud 17%? Kas sa tead, et eestlased ei ole hamburgeri- ja linnakorteri rahvas? Eestlased samastavad end maa ja maaeluga ja see on meile oluline. Kas ei oleks mõistlik sellist suhtumist igati toetada ja säilitada?
Tervise- ja tööminister, sinu põhiülesanne valitsuse kodulehe järgi on ka tagada inimeste majanduslik ja sotsiaalne toimetulek ning heaolu. Ma arvan, et su töö peaks olema seotud ka rahva tervise ja tööhõive ja töökeskkonnaga, oled nõus? Piima ja liha tootmine on üks väheseid Eesti päristööstusi. See annab inimestele tööd, ja mis eriti oluline, tööd just väljaspool Tallinna. Sellest tööstusest sõltub otseselt meie igapäevane toidulaud ja tervis. E-riik oleme küll, aga süüa tahame ikka ja terved tahame ka jätkuvalt olla. Sa kindlasti tead, et tervis sõltub oluliselt toidust, selle kvaliteedist ja värskusest. Kas me teame, mida me sööme, kas meid huvitab kust meie toit tuleb? Mida sa kujutad ette pärispiima asemel? Pulbripiima, mida müüakse soojas letis ja mis säilib kolm kuud? See ei ole Eestile kohane. Toit on tervise varaait. Kas sa tead, et piimalehmade arv Eestis on juba langenud 9% ja sealiha import on tõusnud 45%ni?
Keskkonnaminister, sina koordineerid keskkonna- ja looduskaitse ning riigi tasakaalustatud arenguga seonduvaid valdkondi. Sa ju tead, et meil Eestis on suur rikkus - palju maad, puhast vett ja puhast õhku. Kes selle eest hoolt kannab? Tasakaalustatud arengu raames hoiab põllumajandus korras meie ilusa Eestimaa 1 miljon hektarit maad. Põllumehed on justkui maastiku närvisüsteem. Mida saab vaimusilmas haritud põldude asemel ette kujutada? Võsa?
Maaeluminister töötab Eesti maaelu ning põllu- ja kalamajanduse jätkusuutliku arengu nimel. Kas sa tead, et loomi, nagu ka inimesi, ei saa panna ooterežiimile? Kas sa tead, et täna kinnipandud piimafarmi uks jääbki kinni? Miski jõud ei sunni isatalust linnakolinud noort maale tagasi kolima. Kas sa tead, et Eesti on Küprose kõrval ainus riik Euroopas, kus ei maksta isegi üleminekutoetust, rääkimata tõsiseltvõetavast maaelu päästmisest? Kas see on meie põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine?
Majandus- ja taristuminister, sina juhid riigi majanduspoliitika väljatöötamist, elluviimist ja tulemuste hindamist. Kas sa tead, et põllumajandus on majanduse osa? Ja et taristu peab olemas olema ka väljaspool linnasid, et suur osa Eestist asubki väljaspool linnasid?
Kaitseminister vastutab riigikaitse korraldamise eest Eesti Vabariigis. Riigi toidulaud on strateegilise julgeoleku küsimus. Kas tahame olla toidu tootmises iseseisvad?
Ettevõtlusminister, sina juhid riigi väliskaubanduse ja ettevõtluse arendamise valdkonda. Igal maal on valitsuste küsimus, kuidas arendada ettevõtlust, eriti maaettevõtlust. Põllumehed on ettevõtjad, kes annavad tööd ja katavad meie laua. Praegune olukord ei ole vilets mitte üksiku (põllumajandus)ettevõtja halva managemendi tõttu vaid üldise kriisi tagajärg. Ja selles olukorras vajab ettevõtja/farmer kiiresti abi. Mitmete maade valitsused on sellest aru saanud. Sina ju vastutad ka väliskaubanduse eest. Seepärast ära lase end kõigutada põllumajandussaaduste ületootmise argumendist. Näiteks Saksamaa „üle toodab“ Mercedeseid ja Prantsusmaa veini ning nad on selle üle uhked.
Meil on, erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest, kõik võimalused olla piima-Mercedeste tootja ehk siis Eesti võib olla maailma kvaliteetseima piima tootja. Selleks on kõik eeldused olemas. Põlvkondade pikkuse põlluharimise ja loomapidamise tavale lisaks on meil piisavalt maad, puhast vett ja puhast õhku.
Tänaseks on meil maailmatasemel piimatootmiseks olemas Euroopa suurimad karjad, moodsad farmihooned ja sisseseade ning loomade aretus. Täna veel on olemas ka inimesed, kes oskavad ja tahavad teha seda rasket tööd. Me oleme tugevad piimatootjad ja areneda saab ikka oma tugevustelt.
Eesti piim pole veel maailmakuulus. Puudu on meie endi usust ja tugevast eristuvast brändist. Nende loomisega peab tegelema. Keegi, näiteks ettevõtlusminister, peaks selle lipu üles tõmbama, ülejäänud aga kaasa lööma.
Riigihalduse ministri vastutusvaldkonda kuulub rahandusministeeriumi halduspoliitika valdkond ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine ning siseministeeriumi valitsemisalast regionaalvaldkond. Rahandusministeeriumi halduspoliitikapeaks küll vahetult seotud olema muu hulgas ka põllumajanduse rahastamise ja toetamise reguleerimine, nii läbi kohalike omavalitsuste ja muidugi riigi tasemel.
Rahandusminister on riigi rahanduse juht, kes koordineerib eelarve- ja maksupoliitikat. Põllumajanduse Asi on tegelikult kõikide eestlaste Asi. Nüüd on aeg riigi rahandus üle vaadata sellise pilguga, et leiaks kiiret abi meie rahvusliku toidulaua säilimiseks.
Valitsusgrupp - nüüd on valitsusel aeg konkreetsete sammudega näidata, kas nad on tegutsemisvõimelised ja suudavad leida kiire lahenduse.
Ja loomulikult ka seda, kas nad usuvad Eesti piimanduse tulevikku, Eesti toiduainete tootmisesse ja Eesti maaelu jätkusuutlikkusse.
Lahenduse leiab alati, kui eesmärk on teada. Lühiajaline eesmärk peab olema kohene piimalehmade vähenemise pidurdamine ning piimatootjale igakülgse toetuse tagamine. Selleks tuleks moodustada valitsuse töögrupp, kus igast ministeeriumist kõige riigimehelikumalt mõtlev ametnik osaleb. Nii leitakse kindlasti elegantselt väga mõistlikke ja kiiresti töötavaid lahendusi.
Eestis on tehtud väga kiireid muutusi, usun, et ettevõtjad mäletavad ülikiiret käibemaksumäära tõstmist ning muudki. Kuigi Eestis kehtib nüüd küll seadus, et muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma pool aastat, usun, et headel eesmärkidel tehtud muudatused on pigem riigi tugevuse näitaja ja iga maksumaksja sellega nõus.
Mõned võimalikud lahendused:
- PRIA inimeste arvu ja kulusid võiks väheneda proportsionaalselt põllumajanduse mahu vähenemisega. Neid töökohti saab vajadusel oluliselt lihtsamalt taasluua, kui kinnipandud piimatalusid.
- Oluliselt väiksem sotsiaalmaks valdkondlikult võiks olla kiire lahendus.
- Osa piimatoodete müügist kogutud käibemaksust suunata põllumajandusesse.
- Piimatööstused on teadagi tootjatele võlgu. Kassapõhine käibemaks (et maksad siis, kui ostjalt raha käes) teeks likviidsusprobleemi kergemaks.
- Tööandja peaks saama maksuvabalt töötajaid transportida ja majutada.
- Viimase aja maksumuudatused ei arvesta maaeluga ja igasugune bürokraatia on maal veel hullem taluda kui linnas.
Paar kuud enne siit ilmast lahkumist kirjutas meie kõigi poolt armastatud maestro Eri Klas kibestunult: „Katastroofi piimanduses ja seakasvatuses leevendatakse juttudega kaitsevõime enneolematust kasvust. Sõnad, sõnad, sõnad, aga mitte ühtegi tõsist tegu eesti rahva tuleviku nimel.“
Huvitav, miks vaevas oma haiget südant see Suur Mees Eesti põllumajanduse pärast, mis tema tegutsemisvaldkonnast nii kauge? Kas teie teate? Mina arvan, et tean. Ehk see, et oleme kohustatud haldama ressurssi, mille me oleme pärinud oma esivanematelt ning pikemaajaline eesmärk peaks olema oma lastelastele edasi anda toimiva maaelu ja kohalikku päritolu toidulauaga Eesti. Nii, et nemad selle omakorda oma lastelastele edasi tahaksid anda.
Oleme ükski kord julged, teeme midagi tänases Euroopas ise ja ütleme kõval häälel, et oma piimatootmine on Eesti identiteedile väga oluline ja käitume ka vastavalt. See peab olema poliitiline otsus. Seejärel tuleb tegevusse kaasata erialade eksperdid ja erialaliidud.
Kadri Kullman
Dimedium AS
nõukogu esimees
Artikkel ilmus 20. aprill 2016 portaalis pollumajandus.ee