Lehmad, kes joovad rohkem vett, annavad rohkem piima. Hollandi veterinaararst Dr. Joep Driessen on veendunud, et pooled maailma lehmadest joovad liiga vähe. Kas ka meil, Eestis?
Palaval suveilmal vajab kõrge toodanguga lehm erinevate allikate järgi kuni 200 liitrit vett päevas. Sellest 30 kuni 60 liitrit saab ta söödaga. Lehmadele meeldib juua 6-14 korda päevas kuni 15 liitrit korraga. Keskmiselt joob lehm korraga pool minutit, mis tähendab, et vajalik vee pealevool automaatsetes joogikünades peab olema 15-20 liitrit minutis. Sellise pealevoolu tagab vähemalt 30 mm läbimõõduga veetoru veesurve 5 atm korral. Suured vannitaolised joogikünad annavad väikese puhvri nende taastäitmisel, aga kui kasutatakse kiirjoogikünasid, peab süsteem hästi toimima!
Farmi kiirjoogikünade täituvust saate kontrollida lihtsa ämbrikatsega – 10 liitrine ämber peaks täis saama 40 sekundiga.
Eriti oluline on vee piisav kättesaadavus kõrgetoodanguliste lüpsilehmade jaoks. Kuni 87% piimast on vesi – mida rohkem joob lehm vett, seda rohkem on võimalus temalt piima saada. Isegi väike veenappus võib põhjustada kuivaine söömuse vähenemist 0,5 kuni 1 kg võrra, mis omakorda tähendab piimatoodangu vähenemist 1-2,5 kg võrra (Grant, 1993). Iga kilogrammi piima tootmiseks vajab lehm 4-5 liitrit vett. Kui märkad, et lehmad seisavad rahutult tühja vatsaga sööda kõrval, võib vats olla tühi hoopis vähese vee pärast. Madal toodang ja väike söömus võib olla märk vee ebapiisava saadavuse või maitsvuse kohta.
Kas joogikünasid on laudas piisavalt ja kas nad paiknevad õiges kohas?
Sageli on piisavalt joodetud vaid tugevam pool karjast. Selleks, et kõigile jaguks joogikohti, soovitatakse vähemalt ühte suurt avatud joogiküna iga 20 lehma kohta, ühte kiire läbijooksuga jootjat 10-15 lehma kohta või ühte pisikest keelklapiga jooturit 5 lehma kohta. Kui loomad on väiksemates rühmades, tagage avatud joogiküna puhul vähemalt kaks joogikohta. Väiksemate loomagruppide korral võib ühte joogiküna jagada kahe grupi vahel. Ükskõik, millise lahenduse valite, tuleb võimaldada veele hea ligipääs. Kindlasti peavad jootjad asetsema nii, et lehm saab lüpsiplatsilt või robotist tulles veele ligi, sest siis on tal suurem janu. Lisaks meeldib lehmadele juua enne või pärast söödalava külastust. Sel põhjusel peab olema alati tema käiguteel jootjaid. Soovitame, et joogikünade ees oleks palju liikumisruumi ja jootjad paikneksid vaid kuni 60 cm kõrgusel. Mõnel pool on joogikünad tõstetud kõrgemale, näiteks 110 cm, et vesi ei saastuks väljaheidetega. Kõrge ääre tõttu võib joomine lehmadele olla ebamugav ja tulemuseks on taas vähesem joomine. Kõrge küna ette ehitatud astmed võivad aidata kaasa kukkumistele ja jalavigastuste tekkele. Dr. Driesseni hinnangul on mitmed kaubanduses saadaval jootjad kasutud. Sageli ei saa lehm oma suud piisavalt sügavale (vähemalt 7,5 cm) pista ja seetõttu luristavad jooki. Valige künad, mida saab tühjaks kallutada ja on lihtne puhastada. Pange küna 60 cm kõrgusele ja pöörake tähelepanu ohutusele ning puhastamisele!
Armastame juua puhast vett ja kustutada janu kohe, kui seda tunneme
Lisaks halvale kättesaadavusele pärsib loomade veetarbimist sageli ka saastatus. Kontrollige laboris, et vees poleks liigset rauda, mis suurendab vajadust vase järgi ja liigselt sulfaate, mis vähendavad sööda ja vee tarbimist. Lisaks jooturite hoolikale puhastamisele ei tohiks unustada ka veetorustikke. Puhastamise vajadus sõltub loomade arvust, õhutemperatuurist ja jooturi tüübist või asetusest. Meie suurtes lüpsigruppides, kus kipub jootjaid looma kohta olema vajadusest vähem, tuleks kuumadel suvepäevadel teha seda iga päev. Vaid jootja kummutamisest ei piisa, vaja on kätte võtta hari ja puhastada korralikult, sest kogu limaseks muutunud osa on bakteritest küllastunud.
Värske ja puhas joogivesi peale poegimist
Pärast poegimist tuleb anda lehmale piiramatult leiget vett. On lehmi, kes tarbivad esimese tunni jooksul peale poegimist kuni 100 liitrit vett. Lisaks joogikünadele on see hea hetk pumpamaks vastpoeginutele vatsasondi abil nii vett kui ka vajalikke kiiret taastumist võimaldavaid lisandeid.
Vältige veekünade monteerimist põhualale. Veeküna peab ümbritsema kergesti puhastatav betoonpõrand. Küll võib jootjaid paigaldada sügavallapanuga poegimisaedikutesse, kuna seal vahetatakse põhk kohe pärast poegimist uue vastu.
Vee temperatuur
Kui olete veendunud, et joogivesi on puhas, jootjaid piisavalt ja veesurve tagab jootja kiire täitumuse,
võite liikuda ideaalse temperatuuri poole, mis jääb vahemikku +17 ja +27°C. Eriti talvel joovad lehmad rohkem, kui see on soe. Hea lahendus on kasutada piimajahutist tulevat soojenenud vett. Kuid tähelepanu – ka bakterid armastavad sooja vett ja lõpuks, kui on valida, kas saastunud või külm vesi, eelistavad lehmad pigem viimast.
Uutes külmlautades soojendatakse joogivett künas eelkõige külmumise kaitseks. Kütet soovitatakse rakendada veetemperatuuri langemisel alla +5°C.
Tagage karjas värske ja puhta joogivee saadavus ning lehm annab tänutundega vastu rohkem piima.
Küsimused, mida endale laudas seoses veega esitada:
• Kas lehmad saavad piisavalt juua või pärsib joomist hirm?
• Kas neid hirmutavad teised lehmad või on jootjas hoopis rikkevool?
• Kas lehmad kontrollivad enne joomist ümbrust? Kas nad piirduvad vaid vee nuusutamisega?
• Kas nad seisavad jootja juures ja kõnnivad siis hoopis kõrvaloleva jootja juurde?
• Kas nad kontrollivad enne joomist keelega vee temperatuuri?
• Kas kuuled luristamist? See tähendab, et ei ole piisavat veesurvet või jooginõu on liiga väike.
• Kas lehmad ulatuvad üle ääre vett jooma või on joogiküna äär liiga kõrge? Kas vee tase künas on liiga madal? Kas lehmad puutuvad juues kaelaga vastu joogiküna seina?
Mõnusat suvepäeva nii Sulle kui Sinu loomadele!
Arne Tuhkur
Dimedium AS
