Ootamatu nipp kärbeste laudast peletamiseks

04.08.2017
Loomakasvatus

Mitmes Eesti farmis kasutatakse tänavu uudset Šveitsis välja töötatud kärbsetõrjevahendit, mida raputatakse otse sõnnikusse.

Kui tavapäraselt sumisevad loomalautades suviti kärbsed, siis näiteks Kaiu LT OÜ farmid on kärbestest priid. Kaiu LT OÜ juhataja Margus Muld, kes juhib Trigon Agris kolme piimafarmi, selgitas Maalehele, et sel aastal kasutavad nad esimest korda uudset kärbsetõrjevahendit Hokoex. Uutmoodi peletatakse kärbseid nii Raplamaal Kaiu farmis kui ka Kärla Põllumajandusühistu laudas Saaremaal. 

Mitmes Eesti farmis kasutatakse tänavu uudset Šveitsis välja töötatud kärbsetõrjevahendit, mida raputatakse otse sõnnikusse.

Kui tavapäraselt sumisevad loomalautades suviti kärbsed, siis näiteks Kaiu LT OÜ farmid on kärbestest priid. Kaiu LT OÜ juhataja Margus Muld, kes juhib Trigon Agris kolme piimafarmi, selgitas Maalehele, et sel aastal kasutavad nad esimest korda uudset kärbsetõrjevahendit Hokoex. Uutmoodi peletatakse kärbseid nii Raplamaal Kaiu farmis kui ka Kärla Põllumajandusühistu laudas Saaremaal. 

“Vahendi ostsime firmast Dimedium. Need on graanulid, mida puistame vedelsõnnikusse, see vahend tapab sõnnikus olevad kärbeste järglased ehk vaglad,” selgitas Margus Muld.

Ei tapa kärbest, vaid vastseid

Kui graanulid vees lahustada, saab ainet pihustada ka lauda seintele. Tõrjet tehakse mitme nädala tagant ja Mulla hinnangul kulub Kaius selleks suve jooksul üks 25 kg kott tõrjevahendit Hokoex ära küll.

ASi Dimedium loomakasvatustoodete grupi juht Arne Tuhkur teatas Maalehele, et Hokoex on uudistoode, mida Eesti loomaomanikele sel aastal müüakse esmakordselt.

“Eestlased ei ole väga harjunud kasutama neid tooteid, mis ei tapa kärbest otse ära. Inglismaalt pärit toode Hokoex on välja töötatud Šveitsis ja see tapab hoopis kärbse vahevorme,” selgitas Tuhkur. Sellepärast need graanulid sõnniku peale puistataksegi, et kärbsevastsed edasi ei areneks.

“Tõrjevahendit kasutatakse nõnda: puistad graanuleid sõnnikusse või teed lahuse, pritsid pinda nii, et see oleks toimeainega kaetud. Siis umbes kahe nädala pärast on näha, et kärbseid lendab õhus vähem,” rääkis Tuhkur. Ta lisas, et toote aktiivne toimeaeg on kuus nädalat pärast kasutama hakkamist, siis tuleks seda uuesti panna.

“Uus vahend ei võitle tagajärgedega ehk selle kärbsega õhus, kes kogu aeg tüütab ja piriseb, vaid tapab need vahevormid ära. Selle võrra hakkab kärbeste populatsioon olema hoopis väiksem,” lisas Arne Tuhkur.

Hokoexi kulub 250 grammi 10 m2 kohta. Kui sõnnik loomalaudas on vedel või väga märg, saab puistata kuivi graanuleid. Kui sõnnik on kuiv, tuleb 250 g graanuleid pihustamiseks lahjendada 1–4 liitris vees.

Tahke sõnniku ülevalamiseks lahustatakse 250 grammi graanuleid 4–10 liitris vees. Kasutada tuleks vahendit vähemalt kuue nädala tagant, aga mitte sagedamini kui iga 14 päeva tagant.

Loomasööta rikkuda ei tohi

Loomad võivad toote kasutamise ajal samas ruumis viibida, aga vältima peab vahendi otsest kontakti loomade ja söödaga, sööda-, joogi- ja lüpsiseadmetega. Ka ei tasu ainet puistata sellisesse sõnnikusse, mis laudast kohe minema lükatakse.

Kuna tegu on uudistootega, pole firma Dimedium tänavu vahendit väga palju tellinud, sest hinnatakse, kuidas põllumehed selle omaks võtavad.

Hokoexi lahustuvad graanulid sisaldavad toimeainena küromasiini. Dimediumist kinnitati, et selle kärbsetõrjevahendiga keskkonda ei saasta.

“Hokoexi tootel on kaasas ohutussertifikaat. Aine ei ole väga mürgine, vaid sekkub kärbsevastse arengusse,” tõi esile Arne Tuhkur.

“Seda vahendit on tänavu peale Kaiu osaühingu soetanud ka mitu teist farmi. Kui saame positiivset tagasisidet, tellime järgmiseks aastaks Hokoexi tunduvalt rohkem,” ütles Arne Tuhkur.

 

Silja Lättemäe
03.08.2017 Maaleht