Safesili Siloakadeemia 2. lend lõpetas!

Dimedium koos grupi Eesti taimekasvatajatega külastas veebruaris Skandinaavia Siloakadeemiat Lövstas, kus asub Rootsi Põllumajandusülikooli õppemajand. Siloakadeemia  kahepäevane kursus sisaldas kvaliteetse silo valmistamist nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Lisaks analüüsiti silo kvaliteeti lehma tervise ja piimatoodangu seisukohalt. Huvitavaim osa paljude arvates oli silo organoleptilise hindamise õpetus, kus erinevate meelte abil hinnatakse praktikas silo kvaliteeti ja hügieeni. Põhjalikult peatuti silokonveieri kõige tähtsamal osal, rohumassi tallamisel.

Siloakadeemia teisel päeval toimus väljasõit farmidesse, kus sai näha Safesiliga valmistatud  tippkvaliteediga rohu- ja maisisilosid. Ühes 250-pealises piimafarmis, kus toodang on lehma kohta 12 700 kg aastas, valmistatakse kõik rohuniited siloks Safesiliga. Safesili enda turuosa Rootsis on üle 60%. Lisaks said Eesti taimekasvatajad näha 2017. aasta oktoobris Safesiliga valmistatud neljanda niite silo, mille kuivaine oli 20%. Silo kvaliteet ja hügieen olid suurepärased. Sarnane Safesili edulugu vältab ka Eestis juba 10. hooaega!

Kahepäevase intensiivse siloõppe ja farmikülastuste vahele mahtus ka meelelahutuslikke õhtuid. Lisaks jäid meelde kaunid ja lumised mägede ja orgudega Rootsimaa maastikud ning lumetorm Stockholmis, mida kohalikud kutsuvad Stockholmi lumekahuriks.

Siloakadeemia 3. lend alustab juba veebruaris 2019.

 

SAFESIL

  • Safesil pole hape – ei korrodeeri silo valmistamise masinaid ja on inimesele ohutu
  • Safesil sobib kasutamiseks ka kehvade ilmaolude ja liblikõielisterikka rohumassi puhul
  • Safesil hävitab võihappebakterid, seened ja kaitseb silo hallituse ja kuumenemise eest
  • Safesil on Eestis aastast 2008 tunnustatud (DLG) uue põlvkonna sileerimisvahend

 

Silo kvaliteedist sõltub:

  • PIIMATOOTMISE KASUMLIKKUS
  • puhtalt silo energia ja proteiini väärtusega toodetud piima kogus
  • piimatootmiseks kasutatavate jõusöötade kogused (atsidoosi risk, laminiidid)
  • suur mõju piimatootmise omahinnale on silo >0,5 MJ/ME ja/või >1,5% toorproteiini kompenseerimine jõusöödaga
  • loomade tervis, ravikulud, sigivus, sündinud vasikate elujõulisus

Hea silo tegemine ei maksa tegelikult rohkem kui halva silo tegemine. Vahe on ainult tehnilistes nüanssides ja saadava tulu suuruses.

Piimatootmise omahinda ei määra silo valmistamisel kasutatud silokindlustuslisandi hind, vaid saavutatud silo kvaliteet.

 

Valter Orro

Olev Sõro