Silo kvaliteet ja piimatootmise omahind

Lüpsikarjade pidamistingimused, aretusmaterjal ja kaadrite otsustavus on viinud Eesti piimatootmistaseme tänaseks Euroopa tipptegijate hulka. Lisame loetellu piimakarja põhisööda kvaliteedi – olulise piimatootmise taset määrava komponendi, millega oleme viimasel kümnendil teinud olulise arenguhüppe.

Silotootmise eelarve on „püha lehm“

Üks levinud dogma silotegijate seas on, et sileerimisprotsessis rohumassile lisatava kindlustuslisandi maksumus ühe tonni haljasmassi kohta peab olema 0,8-1,50 eurot ja mitte sentigi rohkem. Pühamad lehmad peaksid olema Mustikud ja Maasikud, kellede toodangust saadavast tulust piimatootmisettevõte eksisteerib. Seega, kui oleme endile tõestanud, et kehvade ilmaolude ja liblikõielisterohkete ädalate puhul tonni haljasmassi  kohta üheeurone investeering ei tööta, tuleks dogmad hüljata. Ebaõnnestunud silo puhul võib roll olla ka igasugu müügigurudel, kes võiksid müügipiiblist leida õpetussõnad teadmise ja müügieetika kohta.

Dogmade purustamine ehk ühe kvaliteetse silo tonni tegelik väärtus

Ühes piimatootmisettevõttes on silotonni tootmise omahind ilma kindlustuslisandita X eurot. Ühe kindlustuslisandi (odavama) lisamine tonni haljasmassi kohta maksab (X+)1,2 eurot, teine (X+)4,2 eurot ja seega tuleb silotonn omahinnas 3 eurot kallim. Tonn silo (30% KA) on ca 25 kõrgetoodangulise lehma päevane söödakogus täisratsioonilises segasöödas (TRSS). 1,2-eurose kindlustuslisandiga tehtud silo tonniga TRSS-s saadakse 25 lehmalt päevas 725 kg piima, 4,2-eurose kindlustuslisandiga silotonniga sama jõusöödakulu juures aga 775 kg piima. Vahe kallima silolisandi kasuks +50kg piima ehk 15 eurot ja seda ühe tonni silo kohta! Seega võib odavama kindlustuslisandi valik halbade tingimuste juures osutuda karuteeneks, kus silokindlustuslisandi valikul pole suudetud tagada kõrget söödakvaliteeti. Odavam silokindlustuslisand ei pruugi tagada kokkuhoidu, vaid tekitab suurel määral alternatiivkuludele ehk saamata jäänud tuludele lisaks teisigi kulusid (toksiinisidujad, suurem jõusöödakulu jne).

Safesiliga tehtud siloga lüpsab „suust“ 1/3 Eesti lüpsikarja

  • Safesil pole hape – ei korrodeeri silo valmistamise masinaid ja on inimesele ohutu
  • Safesil sobib kasutamiseks ka kehvade ilmaolude ja liblikõielisterikka rohumassi puhul
  • Safesil hävitab võihappebakterid, seened ja kaitseb silo hallituse ja kuumenemise eest
  • Safesil on Eestis aastast 2008 tunnustatud (DLG) uue põlvkonna sileerimisvahend

Hea silo tegemine ei maksa tegelikult rohkem kui halva silo tegemine. Vahe on ainult tehnilistes nüanssides ja saadava tulu suuruses. Piimatootmise omahinda ei määra silo valmistamisel kasutatud silokindlustuslisandi hind, vaid saavutatud silo kvaliteet.

Silo kvaliteedist sõltub:

  • puhtalt silo energia ja proteiini väärtusega toodetud piima kogus
  • piimatootmiseks kasutatavate jõusöötade kogused (atsidoosi risk, laminiidid)
  • suur mõju piimatootmise omahinnale on silo >0,5 MJ/ME ja/või >1,5% toorproteiini kompenseerimine jõusöödaga
  • loomade tervis, ravikulud, sigivus, sündinud vasikate elujõulisus
  • PIIMATOOTMISE KASUMLIKKUS

 

Valter Orro
söödatootmise spetsialist
Dimedium AS

 

Foto: Meelika Sander-Sõrmus