Kui varem aitasid viljakasvatajat põllu väetamisel teadlaste ettepanekud, mulla tundmine, kogemused ja kõhutunne, siis nüüd on võimalik kasutada tehnikat, mis tuvastab noorte taimede toitainevajaduse. Väetiste doseerimist aitavad reguleerida näiteks moodsatele traktoritele paigaldatavad skannerid. Nüüd saab aga ka Eestis tellida drooniteenust, mille abil saab põllumassiivide toitainevajadust tuvastada õhust.
Eelmisel nädalal demonstreeris firma Airinov oma drooni looma- ja taimekasvatustooteid müüva Dimediumi uue maja avamisel. Dimediumi kaudu saavad taimekasvatajad soovi korral ka teenust tellida.
Drooni tööpõhimõte on lühidalt öeldes selline, et masin saadetakse põllu kohale lendama ja kaamerad teevad biomassist multispektraalseid jäädvustusi. Pildid salvestatakse SD-kaardile. Kui masin on tagasi maapinnale lennutatud, kogutakse pildid salvestuskaardilt arvutisse, andmeid töödeldakse spetsiaalse tarkvaraga ning pildid ühendatakse geograafiliste koordinaatidega, rääkis Airinovi Põhjamaade piirkonna esindaja Anders Halberg.
Jäädvustused kutsuvad kaardil esile erinevaid värve, mis kajastavad lämmastikuühendite omastamist. «Nii saab põllumees automaatse vastuse, kuhu kui palju väetist lisada või millise koha väetamisele pole mõtet raha kulutada,» sõnas Halberg.
Kui on täpselt teada, kui mitu kilo väetist tuleb pinnaühiku kohta lisada, tähendab see märkimisväärset raha kokkuhoidu, lisas ta. Kõige paremaid tulemusi on näidanud drooniga töötamine rapsi- ja nisupõldude kohal. Analüüsiaeg on kevadel lühike. «Lendame tavaliselt mais,» ütles Halberg. Andmed tuleb koguda kohe, kui talivili on hakanud uuesti kasvama, et jõuaks reageerida enne aktiivset kasvuperioodi.
Risto Mets
Tartu Postimees
