Energia kalasöödas - seeduv energia

Sööda tüüpide võrdlemine tähendab sageli energia väärtuste võrdlemist, kuid sööda deklaratsioonidel on välja toodud mitmeid erinevaid energia sisaldusi, mis ei pruugi olla võrdselt asjakohased. Erinevate söödatootjate esitatud väärtuseid ei saa alati võrrelda, kuna need ei pruugi olla samade meetoditega arvutatud.

Mõistmaks, kui palju energiat mingi sööt kalale annab, on oluline mõista erinevate energiaväärtuste tähendusi. Kaks erinevat sööta täpselt samasuguse deklareeritud koguenergiaga võivad anda kalale juurdekasvuks väga erineva koguse energiat.

Neli erinevat energiaväärtust:

  • Koguenergia: energia sööda täielikust oksüdeerumisest. Seda saab mõõta kalorimeetriga.
  • Seeduv energia: energia, mis jääb kehasse peale mitteseeduva energia kadu väljaheidetega.
  • Metaboliseeruv energia: energia, mis jääb kehasse peale uriini ja lõpuste kaudu eritunud energia maha arvestamist seeduvast energiast.
  • Netoenergia: energia, mis jääb kehasse pärast peale soojuseks kulunud energia maha arvestamist seeduvast energiast.  

Erinevad energiaväärtused on välja toodud joonisel 1. Kala sööb söödagraanuli, mis sisaldab kindlat hulka energiat - koguenergiat. Sööt liigub läbi seedeelundite, mida võib vaadelda kui toru. Vaid see osa söödast, mis liigub vastu toru seinu, läheb kala sisse ja ülejäänu väljub kala kehast väljaheidetena.

Energia, mis liigub sisikonna seinu mööda ja siseneb kalasse, on seeduv energia. Sellegipoolest tuleks arvestada, et kala ei kasuta ära kogu energiat, mis tema sisse läheb. Osa energiast kaob läbi lõpuste NH3 ja CO2 näol või läbi soole uriinina. Ülejäänu on metaboliseeruv energia, mida kala saab kasutada kasvamiseks, liikumiseks, paljunemiseks ja enese alalhoiuks. Isegi kui tegu on kõigusoojase isendiga, kaob osa energiast soojuse tootmiseks. Järele jääb netoenergia.

Neli_energiataset.JPG

Koguenergiat on kalorimeetriga suhteliselt lihtne arvutada. Seetõttu kasutatakse seda tavaliselt erinevate söötade võrdluses. Seega nagu varem mainitud, läheb suur osa koguenergiast ehk kasust väljaheidetega kaotsi. Seetõttu peame kasutama erinevaid energia väärtuseid.

Metaboliseeruva energia ja netoenergia mõõtmine praktikas on liiga keeruline, mistõttu on mõistlik jääda seeduva energia mõõtmise juurde. Seeduvat energiat saab mõõta koguenergiast väljaheidetes oleva energia mahaarvestamisega. Seeduv energia on kalale kättesaadav energia, mida kasutame sööda kirjeldamiseks. See on kõige asjakohasem energiaväärtus erinevate söötade võrdlemisel. Tooraine võib sisaldada väga palju koguenergiat, aga kui seeduvus on madal, on madal ka kalale kättesaadav seeduv energia.

 

Proteiinid, lipiidid ja süsivesikud annavad energiat 

Sööda energia on tagatud kolme toitaine poolt: proteiinid, lipiidid ja süsivesikud. Seeduv energia on nende kolme toitaine seeduva energia summa. Toitainekategooriate seeduvuse tase on erinev. Süsivesikud on karnivoorsetele kalaliikidele üldiselt kõige väiksema seeduvusega.
Kõikides nendes toitainete rühmades on suured erinevused. Seeduvuse erinevused tulevad hästi välja süsivesikute puhul tabelis 1. Paljud süsivesikud võivad karnivoorsete kalade jaoks olla 50 % seeduvusega, kuid mõned süsivesikud, nagu näiteks tärklis, võivad õigesti küpsetatult olla väga hea seeduvusega. Kuigi proteiinid ja lipiidid on üldiselt kõrge seeduvusega, on siiski sama rühma erinevate toormaterjalide seeduvusel olulisi erinevusi. BioMar kalkulatsioonid sisaldavad proteiinide, lipiidide ja tärklise seeduvust, mitte kõikide süsivesikute seeduvust. Seetõttu sisaldavad meie deklaratsioonid mõne meie konkurendiga võrreldes üldiselt väiksemaid seeduvuse protsente.
Peale selle erineb sama toitainekategooria seeduvus vastavalt kalaliikidele, kala suurusele ja erinevatele keskkonnatingimustele - peamiselt erineva temperatuuriga tingimustes.

Seeduv_energia_0.JPG

Seeduva energia mõõtmine ja deklareerimine 

Seeduva energia mõõtmiseks ja arvutamiseks on erinevaid meetodeid. Oluline on mõista, et kõik väärtused on umbkaudsed, mitte täpsed väärtused. Seetõttu ei ole võimalik hinnata kahte erinevat sööta ainult deklareeritud seeduva energia väärtuse põhjal, kui need on arvutatud erinevatel meetoditel. Et teha korrektset võrdlust, peavad mõõtmised või arvutused olema tehtud samadel alustel.

Erinevad väljaheidete kogumise tehnikad ning väljaheidete konsistents võivad anda erinevaid tulemusi (sh vältimatud kaod nagu fekaalide lahustuvus vees). BioMari uurimis- ja katsekeskuses Hirtshalsis, Taanis, viiakse läbi väga palju seeduvuse katseid. Erinevaid toormaterjale ja toormaterjalide kombinatsioone testitakse kindla protokolli järgi kontrollitud keskkonnatingimustes, mis annavad kõige usaldusväärsemad tulemused. Katseid tehakse nii forelli, kui teiste kalaliikidega. Aja jooksul on meie andmebaasi kogunenud arvestatav hulk seeduvuse katsete tulemusi, mida kasutatakse söötade tootmisel. Hitshalsis on seeduvuskatsete käigus väljaheited kogutud koonuseliste mahutite põhjast ja silmapilkselt jahutatud 0 kraadini, et vältida enne energia mõõtmist energia kadu bakterite elutegevuse tõttu. See meetod on tõestatult osutunud väga usaldusväärseks.
 

 

Seeduv energia
 

Juba mõned aastad on olnud lõhekasvatuses reegliks kindla seeduva energia ja muutuva energia kogus söötades. Teiste seas on seda YTELSE kontseptsiooni turustanud BioMar ning sellel on olnud märkimisväärne edu kalakasvatajate hulgas Norras ja Tšiilis. Siin on see soodustanud kalakasvatajatele suurenenud konkurentsivõimet ja on pehmendanud toormaterjalide hindade kõikumise mõju. 

Lähiajal hakkab BioMar tootma mitmeid uusi söötasid soojaveelistele kaladele, millel saab olema kindel seeduva energia ja muutuv koguenergia kogus. Uute söötade puhul tuuakse seeduv energia välja kohe söödadeklaratsiooni alguses, ja koguenergia kuvatakse allpool.
 

Allikas: BioMar Magazine

Seeduv energia kalasöödas

Küsige lisainfot Dimediumi kliendihalduritelt:

Heitti Irval
5340 0539
Kliendihaldur